Tervisekriis Saksamaal: DAK-i boss hoiatab riigikassa kokkuvarisemise eest!

Enne liidu ja SPD koalitsiooniläbirääkimisi kutsus DAK-Gesundheiti juht Andreas Storm tervishoiupoliitikas eelarve terviklikku krahhi. Seni halvimaks nimetab ta kohustusliku ravikindlustuse ja sotsiaalhoolduskindlustuse rahalist olukorda. Storm juhib tähelepanu, et haigekassade rahalised reservid on langenud alla seadusega nõutud 20 protsendi igakuistest kulutustest, kuigi sissemakse määr on tõusnud ajalooliselt kõrgele. Mõned haigekassad on juba võlgu.

Kohustusliku ravikindlustuse ja sotsiaalhoolduskindlustuse rahalise olukorra väljaselgitamiseks teeb Storm ettepaneku kokku kutsuda hindajate rühma erikoosolek. See peaks andma ka prognoosid järgmiseks aastaks ja hinnangu kuni valimisperioodi lõpuni. Storm rõhutab vajadust mitmete meetmete järele finantside stabiliseerimiseks, sealhulgas Corona vahendite tagasimaksmiseks õendusabikindlustusele. Ühtlasi nõuab ta terviseminister Karl Lauterbachilt kodanike hüvitiste saajate ravikindlustuse kulude rahastamist, kuna alarahastus ulatub aastas kuni kümne miljardi euroni.

Kasvavad tervishoiukulud ja finantskriis haigekassade jaoks

Paralleelselt Stormi nõudmistega näitavad praegused aruanded, et tervishoiukulud Saksamaal kasvavad pidevalt ja kohustuslikud tervisekindlustusseltsid on teel laastava finantskriisi poole. Eksperdid ennustavad 2025. aastaks ligi 14 miljardi euro suurust rahastamispuudujääki, mis toob tõenäoliselt kaasa ravikindlustusmaksete suurenemise. Ligi 75 miljonit kohustusliku ravikindlustusega inimest peavad ootama tõusvaid makseid, sest kohustusliku ravikindlustuse reservid on järsult vähenenud.

11,7 miljoni kindlustatuga suurim haigekassa Techniker Krankenkasse (TK) kulutas mullu haiglaravile keskmiselt 978,12 eurot kindlustatu kohta. Need kulud kasvasid 2024. aasta esimesel poolaastal eelmise aastaga võrreldes 7,9 protsenti. Peamised kulutegurid on kasvav patsientide arv ja kasvavad personalikulud. Kulud erihooldustele tõusid ligi 50 protsenti. 2025. aastaks on rahaliste väljakutsete ületamiseks vajadus suurendada täiendavat panust 0,8 protsendipunkti võrra 2,5 protsendini.

Kasvanud on ka kulutused ravimitele, võrreldes aasta varasemaga 2,5 miljardit eurot ehk 10 protsenti. Lisaks kurtsid kriitikud, sealhulgas seltskondlik ühendus VdK, rahastamislünkade üle, mis tuleks kindlustatute suuremate sissemaksetega katta. AOK tegevjuht kurdab, et riik hiilib vastutusest kõrvale, sest riigipoolsed maksed kodanikutoetuste saajatele katavad vaid kolmandiku tervishoiukuludest.

Techniker Krankenkasse kritiseerib foorivalitsuse läbikukkumisi ja nõuab koalitsioonilepingust tulenevate kokkulepete täitmist. Detsembris soovib TK otsustada, kui suureks tuleb tuleval aastal täiendavaid sissemakseid korrigeerida, eesmärgiga jääda alla keskmise.