Koolilõuna võib aidata valivatel sööjatel oma dieeti laiendada

Koolilõuna võib aidata valivatel sööjatel oma dieeti laiendada

Bristoli ülikooli uue uuringu kohaselt võib kooliõhtusöögi söömine pakitud lõunasöögi asemel julgustada 13-aastaseid sööma laiemat valikut toiduaineid. Tulemused avaldatakseHuman Nutrition and Dietetics JournalTäna [15. mail].

Uuring näitas, et kui koolieelikuna valivad lapsed said lõuna ajal ise toitu (koolilõunat) valida, olid nad lõunasöögiga võrreldes vähem valivad, mida nad sõid. Uurimisrühmale teadaolevalt on see esimene kord, kui valivate laste lõunaaegset toidukäitumist on uuritud väljaspool kodu ja seda ei mõjuta perekondlikud mõjud.

Uuringus kasutasid valivad lapsed liha- või kalavõileiva täidiseid harvemini kui nende mittevalitsevad lapsed ning suurema tõenäosusega täidiseid, nagu Marmite, maapähklivõi või juust. Samuti olid nad vähem tõenäoline, et nad sõid pakilõunatel puuvilju või salatit. Kui aga valivad lapsed koolilõunat sõid, ei vältinud nad liha, kala ega puuvilju. Nad sõid laiemat sorti toite ja tegid oma eakaaslastega sarnaseid valikuid.

Teadlased uurisid 1990. aastate uuringus Longitudinal Children of the Children enam kui 5300 lapse küsimustiku andmeid. Nad analüüsisid andmeid mitmest eelkoolieast ja uuesti 13-aastaselt, et mõista, kuidas valiv söömiskäitumine aja jooksul muutub.

Osalenud lastest oli enamikel päevadel lõunasööki pakitud ligikaudu pooled, koolilõunat oli enamikel päevadel koolis üle veerandi ja mõnel päeval veidi üle kolmandiku rohkem. Veerand lastest tunnistas, et jätab mõnikord lõunasöögi täielikult vahele. Lõunasöökide sageduses võrreldes koolilõunaga ei olnud valivate ja mittevallike sööjate vahel erinevusi.

Valiv söömine saavutab haripunkti umbes 3-aastaselt, kuid see uuring näitas, et mõnedel väikelapsena valivatel inimestel on 13-aastaselt sarnased omadused. Koolilõuna võib aga aidata valivatel lastel rohkem toite uurida ja üldiselt tervislikumaks saada.

Valivad lapsed tarbivad teatavasti vähem puu- ja köögivilju kui teised, kuid uuringust selgus, et peaaegu kõik lapsed ei söönud piisavalt köögivilju. Köögiviljad on väga olulised, et lapsed saaksid tervislikuks arenguks vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ning väldiksid pikaajalisi tervisehäireid.

Dr Caroline Taylor, Bristoli ülikooli juhtivteadur ja toitumise dotsent, ütles:"Iga laps on erinev ja see, mis mõne jaoks sobib, ei tööta teiste jaoks. Oleme avastanud, et koolilõuna võiks olla hea valik valivate teismeliste toitumise mitmekesisuse suurendamiseks, kuid lapsevanemad saavad tervisliku toitumise soodustamiseks teha palju muudki. Olgu selleks peretoitude jagamine, tasakaalustatud toitumine või toidukordade kaasamine, see kõik aitab.

"Me teame, et enamik valivaid lapsi sööb küllaldaselt, kuid vahel jääb neil puudu hea toidu tasakaal. Oluline on julgustada kõiki lapsi sööma piisavalt toitainerikkaid puu- ja juurvilju, et toetada nende kasvu ja arengut, olgu selleks siis kodus või koolis."

Dr Taylor ja tema uurimisrühm soovivad nüüd kasutada 1990ndate laste uuringu andmeid, et uurida täiskasvanute valivaid toitumisharjumusi ja nende mõju tervisele.

Uuring põhines Bristoli meditsiinikooli akadeemilise laste tervise keskuses ja põhines 1990. aastate laste andmetel, mis värbasid aastatel 1991–1992 Bristoli piirkonnast üle 14 500 raseda naise ning on jälginud naiste, nende partnerite ja laste elu sellest ajast peale.

Allikad: