Nakkusriskide mõistmine laste vereloome tüvirakkude siirdamisel

Nakkusriskide mõistmine laste vereloome tüvirakkude siirdamisel

Hematopoeetiliste tüvirakkude siirdamine (HSCT) on oluline ravi nii pahaloomuliste kui ka mitte-pahaloomuliste haiguste puhul lastel. Kuigi protseduur pakub paljudele lootust, on nakkused endiselt peamine haigestumuse ja suremuse põhjus, eriti allogeensete siirdamiste puhul. HSCT tavade edusammud, nagu alternatiivsete doonorite sagenev kasutamine, ex vivo T-rakkude ammendumine ja nabaväädivere siirdamine, on suurendanud juurdepääsetavust, kuid need uuendused on toonud kaasa ka uusi väljakutseid infektsioonide kontrolli juhtimiseks. Nakkusmallide arenedes muutub üha olulisemaks mõista aluseks olevaid riskitegureid ja töötada välja strateegiad nende riskide tõhusaks maandamiseks.

Avaldatud (doi: 10.1002/pDI3.101) 14. juulil 2024Pediaatriline avastusSee Hongkongi lastehaiglas läbi viidud uuring esitab laste HSCT nakkuse määra ja riskitegurite põhjaliku analüüsi. Uuringus käsitletakse pediaatriliste patsientide bakteriaalsete, viirus- ja seeninfektsioonide epidemioloogiat, rõhutades nende mõju siirdamise tulemustele.

Uuringus analüüsiti 100 järjestikust pediaatrilist HSCT juhtumit 2019. aasta aprillist 2021. aasta oktoobrini. Selles leiti, et 93,2% allogeense siirdamise saajatest koges siirdamisjärgseid infektsioone, kusjuures viirusinfektsioonid olid kõige levinumad (90,5%), millele järgnesid bakteriaalsed (35,1%) ja seeninfektsioonid (9,5%). Võrdluseks, ainult 30, 8% autoloogse siirdamise saajatest olid infektsioonid. Viirusinfektsioonid näitasid erinevaid mustreid, HHV-6 ja BK viirus (BKV) ilmnesid varakult pärast siirdamist, samas kui tsütomegaloviirus (CMV) ja Epstein-Barri viirus (EBV) püsisid kogu 2,5-aastase vaatlusperioodi jooksul. Leiti, et ex vivo T-rakkude ammendumine suurendab oluliselt viirusnakkuste riski, kusjuures riskisuhted on vahemikus 3,03 kuni 7,15. Lisaks ilmnes teise täieliku remissiooniga vähiga patsientidel kõrgem bakteriaalsete infektsioonide esinemissagedus, samas kui gastrointestinaalse transplantaat-peremees-peremehe haigusega (GVHD) patsiendid olid seeninfektsioonidele vastuvõtlikumad. Uuring tõi esile ka üle 10% nakkussuremuse, mida täheldati eranditult allogeensetel HSCT-ga patsientidel, kellel on pahaloomulised hematoloogilised kasvajad ja kes said nabaväädiverd või haploidentilist siirdamist. Need leiud tugevdavad kriitilist vajadust sihipäraste strateegiate järele riskiga kohandatud ennetamiseks, et vähendada infektsiooniga seotud tüsistusi.

Uuringu vastav autor dr Wing Leung rõhutas isikupärastatud lähenemisviiside olulisust infektsioonide ohjamisel: "Meie tulemused rõhutavad vajadust kohandatud strateegiate järele infektsioonide ohjamiseks pediaatrilises HSCT-s. Konkreetsete riskitegurite tuvastamisega saame optimeerida profülaktilisi meetmeid ja parandada patsientide tulemusi."

Selle uuringu tulemused avaldavad kliinilisele praktikale kaugeleulatuvat mõju. Tulemused sillutavad teed riskiga kihistunud infektsioonide profülaktika protokollide väljatöötamiseks, eriti kõrge riskiga rühmade jaoks, näiteks hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajatega pediaatrilised patsiendid, kellele tehakse alternatiivne doonori siirdamine. Nende sihipäraste lähenemisviiside kasutuselevõtt võib vähendada infektsiooniga seotud suremust, mis suurendab siirdamise edukust. Tulevikku vaadates keskenduvad tulevased uuringud tõenäoliselt uute seenevastaste ja viirusevastaste ravimeetodite uurimisele ning olemasolevate profülaktiliste ravimeetodite täiustamisele, et veelgi parandada laste HSCT-patsientide tulemusi.

Allikad: