Vanemate rootslaste seas on Covid-19 vaktsineerimises sotsiaalmajanduslikud lüngad

Vanemate rootslaste seas on Covid-19 vaktsineerimises sotsiaalmajanduslikud lüngad

Rootsi kevadine Covid-19 vaktsineerimisprogramm on mitmes riigi osas lõpusirgel. Programm hõlmas tasuta korduvaid doose neile, kellel on suurenenud risk haigestuda tõsistesse haigustesse, sealhulgas ühiskonna vanimatele liikmetele.

Paralleelselt tutvustatakse uuringuid tegurite kohta, mis mõjutasid COVID-19 vaktsineerimist vanemate inimeste seas nii pandeemia ajal kui ka pärast seda kuni 2024. aasta alguseni. Ajakirjas Public Health avaldatud uuring hõlmab enam kui kahte miljonit 65-aastast inimest.

Geograafia ja sotsiaalökonoomika

Tulemused kinnitavad teatud piirkondlike erinevuste ilmnemist eakate vaktsineerimises Rootsis. Kui vaktsiinid 2020. aasta detsembris kasutusele võeti, vaktsineeriti 95 protsenti eakatest inimestest ning Rootsi piirkondade vahel ei olnud vaktsiinide kasutamises olulisi erinevusi. See on aga järk-järgult muutunud.

Revaktsineerimise ja hooajaliste annuste uuringuajad näitavad, et eakate inimeste osakaal, kes jätkavad vaktsineerimist, väheneb, eriti Skåne, Stockholmi ja Västra-Götalandi maakonnas ning 65–80-aastaste seas. Väikseim arv uuringus, alla 60 protsendi vaktsineerituid, olid 65–80-aastased, kes said kuuenda doosiga täieliku vaktsineerimise kolmes linnas.

Lisaks piirkondlikele erinevustele avaldasid suuremat mõju ka muud tegurid peale geograafiliste tegurite. Oluliselt madalam oli vaktsineeritute osakaal meeste, väljaspool Rootsit sündinute ning madala sissetuleku ja madala haridustasemega inimeste seas. See on kooskõlas varasemate uuringutega, mis näitab, et erinevused püsivad hoolimata võetud meetmetest.

Erinevusi tuleb vähendada

Piirkondlike erinevuste võimalikuks seletuseks nähakse puudujääke riiklikus koordineerimises ja prioriteetides. Göteborgi ülikooli, Karolinska instituudi ja Rootsi rahvatervise agentuuri teadlased usuvad, et tulemused rõhutavad sihipäraste sekkumiste kasutamise tähtsust piirkondlike erinevuste minimeerimiseks.

Nii piirkondlikku kui ka sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust kirjeldatakse kui ohtu vaktsineerimisprogrammidele. Uuringu esimene autor on Yiyi Xu, Göteborgi Ülikooli Sahlgrlenska Akadeemia töö- ja keskkonnameditsiini dotsent:

"Madalam vaktsineerimiste arv suurendab haavatavust raske Covid-19 ja Covidi järgse haiguse suhtes, eriti vanemate inimeste seas. Riiklik koordineerimine on jätkuvalt võtmetähtsusega järjepideva vaktsineerimisega hõlmatuse tagamisel ja keskenduda tuleks sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, kellel on pidevalt madalam omastatus," ütleb ta.

COVID-19 vaktsineerimise sidumine rutiinsete tervisemeetmetega, nagu gripivastane vaktsineerimine, võib suurendada COVID-19 vaktsiini omastamise määra, vähendada olemasolevaid takistusi ja vähendada rahvatervise kulusid. “

Yiyi Xu, Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska Akadeemia töö- ja keskkonnameditsiini dotsent,

Allikad: