Rohkemate kaunviljade ja köögiviljade söömine vähendab stressi, suurendades kasulike soolestiku bakterite arvu, leiab uuring

Rohkemate kaunviljade ja köögiviljade söömine vähendab stressi, suurendades kasulike soolestiku bakterite arvu, leiab uuring

Jaapani teadlased näitavad, et kaunviljade ja köögiviljade rikkad dieedid võivad aidata stressitaset alandada – mitte ainult toitainete, vaid ka spetsiifiliste soolebakterite kasvu kaudu.

Hiljuti ajakirjas avaldatud uuringusKliiniline toitumine haavadTeadlased uurisid seost toitumise kvaliteedi, stressi ja soolestiku mikrobiota vahel. Inimesed puutuvad iga päev kokku stressiteguritega ning pikaajaline kokkupuude võib kehale ja vaimule negatiivselt mõjuda. Lisaks võib see põhjustada migreeni, neuroosi, maohaavandeid, ärevust ja depressiooni. Soolestiku mikrobiota on seostatud stressiga ning uuringud näitavad, et stress võib muuta soolestiku mikrobiota koostist ja et soolestiku mikrobiota võib omakorda mõjutada stressireaktsioone.

Lisaks näitavad epidemioloogilised uuringud, et toitumine mängib stressis kriitilist rolli, kuna erinevad toidud ja toitained mõjutavad stressitaset. Toitainete profiilide koostamine on teadus, mis käsitleb toiduainete järjestamist või klassifitseerimist nende toiteväärtuse alusel tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel. Toitainete profiilimudelid (NPM-id) on kõikehõlmavad hindamisindeksid, mis arvestavad korraga mitut toitainet, mitte ei keskendu ühele.

Dieedi kvaliteedi hindamiseks on välja töötatud erinevaid NPM-e. Üks selline NPM on toitainerikka toidu indeks 9.3 (NRF9.3), mida saab rakendada üksikutele toiduainetele, menüüdele, toidukordadele ja tervetele dieetidele. Siiski on piiratud uuringuid tervisenäitajate ja NRF vahelise seose kohta9.3. Veelgi enam, enne seda uuringut ei ole üheski uuringus uuritud seost NRF2.3 ja soolestiku mikrobiota või stressi vahel.

Uuringu kohta

Toidud toimisid sisenemispunktidena: natto, tomatid ja roheline paprika paigutati võrgumudeli lähtesõlmedena, alustades toitumist → mikrobioom → stressiahel.

Käesolevas uuringus uurisid teadlased seoseid toitumise kvaliteedi, stressi ja soolestiku mikrobiota vahel. Nad kasutasid kaks korda aastas (talvel ja suvel) läbi viidud 20–80-aastaste jaapanlaste seas tehtud Sukoyaka terviseuuringu andmeid. Selles uuringus analüüsiti 2019. ja 2020. aasta suve andmeid. Lühiküsimustiku (BJSQ) abil hinnati vaimse ja füüsilise stressi vastuseid ning toidusageduse küsimustik (FFQ) hindas toidu ja toitainete tarbimist.

Soolestiku mikrobiota koostist analüüsiti püssi metagenoomika abil. Dieedi kvaliteedi määramiseks kasutati NRF9.3. NRF9.3 skoor arvutati FFQ andmete põhjal, kõrgemad väärtused viitavad kasulike toitainete (nt mineraalid, kiudained, kiudained, vitamiinid) ja mõõdukalt tarbitavate toitainete (nt küllastunud rasv, naatrium, lisatud suhkrud) rikkale dieedile.

Uuritavate kihistamiseks nende stressitasemete alusel kasutati hierarhilist rühmitamist. Klastrite vahel võrreldi soolestiku mikrobiota koostist ja toitumise kvaliteeti. Viidi läbi uurimuslik tõenäosusvõrgu modelleerimise analüüs, et uurida statistilisi seoseid ja võimalikke vahendusteid soolestiku mikrobiota, toitumistegurite ja stressivastuse vahel, kohandades samal ajal vanuse, kehamassiindeksi ja vererõhuga. Autorid märkisid, et selles analüüsis ei saa kohandada muid võimalikke segajaid, nagu füüsiline aktiivsus, sotsiaalmajanduslik seisund ja probiootikumide kasutamine.

Oluline on see, et uuringu valim koosnes enamikust naissoost osalejatest, mis võib mõjutada tulemuste üldistavust.

Tulemused

Vanus mängis varjatud rolli: vanemad osalejad näitasid teeanalüüsis tugevamat seost kehvade toitumisväärtuste, muutunud soolebakterite ja kõrgema vererõhu vahel.

Uuringus osales keskmiselt 1058 tervet täiskasvanut vanuses 48,9 aastat. Enamik osalejaid olid naised, mis võib mõjutada tulemuste üldistavust. Hierarhiline klastrianalüüs tuvastas kolm (optimaalset) klastrit (1–3). Klastrite 2 ja 3 stressivastuse skoorid olid vastavalt oluliselt kõrgemad ja madalamad, esindades kõrgeid stressi- ja stressirühmi. Klaster 1 esindas keskmise stressirühma. Lisaks olid klastril 2 oluliselt madalamad NRF9.3 väärtused kui teistel klastritel, mis viitab halvale toitumiskvaliteedile.

Lisaks oli klastris 2 võrreldes teiste klastritega oluliselt vähenenud köögiviljade ja kaunviljade tarbimine. Teadlased uurisid täiendavalt konkreetseid toite FFQ-s ja hindasid individuaalset toidutarbimist üheksa taimse ja nelja impulsipõhise toidu puhul. Nad leidsid, et 2. klastris tarbiti oluliselt vähem rohelist paprikat, tomatit ja nattot kui teistes klastrites.

Klaster 2 näitas ka oluliselt vähenenud suhtelisi sagedusiRuminokokkJaLachnospiravõrreldes 3. klastriga jaCollinsellaVõrreldes klastriga 1. Teadlased leidsid statistiliselt toetatud vahendustee: seose NRF9.3 jaLachnospirakui ka vahepealLachnospiraja pingevastuse väärtused, kuid mitte NRF9.3 otsene mõju stressiväärtustele. Märkimisväärne seos oli ka tarbitud rohelise pipra, natto ja tomatite koguste ning Nrf9.3 vahel.

Kuigi natto on traditsiooniline Jaapani toit, kontekstualiseerivad autorid oma järeldusi, märkides, et sarnaseid bioaktiivseid komponente võib leida ülemaailmselt tarbitavatest fermenteeritud toitudest, nagu tempeh või kimchi.

Järeldused

Stressiklastrid näitasid ootamatuid tervisemustreid: kõrge stressiga rühmal oli märkimisväärselt madalam vererõhk kui madala stressiga klastril - see on intuitiivne leid, mis viitab keerulistele füsioloogilise stressiga kohanemisele.

Kokkuvõttes seostati kõrgemat NRF9.3 skoori suurenenud suhtelise arvukusegaLachnospiraja vähendatud punkte füüsilise ja vaimse stressi eest. SuurenenudLachnospiraSagedus oli seotud ka madalama stressireaktsiooniga. Dieedi kvaliteedi ja stressi vahelist seost näib vahendavatLachnospiraselle asemel, et olla toitumise otsene mõju stressile. Lisaks seostati rohelise paprika, natto ja tomatite tarbimise suurenemist kõrgema NRF9.3 tasemega jaLachnospiraSagedus oli omakorda seotud stressivastuse skooride vähenemisega.

Uuringu piirangud hõlmavad toitumisharjumuste ja toitumisharjumuste enesest teatatud olemust, võimalikku valiku kallutatust, mis on seotud terviseteadliku, valdavalt naissoost Jaapani valimiga, halba üldistavust teistele populatsioonidele, piiratud kohandamist segajate jaoks ja subjektiivse stressihinnangu (BJSQ) kasutamist objektiivsete biomarkerite asemel. Ristlõike disain takistab ka järelduste tegemist toitumise, soolestiku mikrobiota ja stressi vahelise põhjusliku seose kohta. Vaja on täiendavaid pikisuunalisi uuringuid, et teha kindlaks, kas konkreetsed toidukomponendid mõjutavad stressireaktsiooni soolestiku mikrobiota moduleerimise kaudu.

Autorid märgivad, et selles Jaapani kohordis tuvastati natto, tomatid ja rohelised paprikad, sarnased bioaktiivsed komponendid esinevad ka teistes kogu maailmas tarbitavates toiduainetes ning laiemad polüfenoolide, kiudainete ja kääritatud toiduainete rikkad toitumisharjumused võivad samuti olla olulised stressi reguleerimisel.

Allikad: