Andke (jodeeritud) sool läbi: joodipuudus suurendab diabeediga inimeste nõrkuse ohtu

Andke (jodeeritud) sool läbi: joodipuudus suurendab diabeediga inimeste nõrkuse ohtu

Shanghais läbi viidud viis aastat kestnud uuring näitab, et jodeeritud soola kasutamine võib ära hoida diabeediga vanemate täiskasvanute nõrkust, eriti neil, kellel on kilpnäärme alatalitlus.

Hiljuti avaldatud uuringus aastalToitumise, tervise ja vananemise ajakiriTeadlased uurisid, kas joodi kontsentratsioon (UIC) ja jodeeritud soola tarbimine on seotud II tüüpi diabeediga inimeste nõrkusega. Nende leiud viitavad sellele, kui oluline on säilitada piisav joodi tarbimine, peamiselt jodeeritud soola kaudu, et vähendada nõrkuse riski diabeediga elades, eriti kilpnäärme häiretega inimestel.

taustal

Aeglane kõnnikiirus paistis silma nõrga komponendina, mida madala joodisisaldusega kõige enam mõjutas, samas kui muud sümptomid, nagu väsimus ja haardetugevus, ei näidanud mõõdetavat seost.

Diabeedi levimus kasvab kiiresti kogu maailmas; 2021. aastal mõjutasid need 537 miljonit täiskasvanut, 2045. aastaks peaks see arv tõusma 783 miljonini. Füsioloogiliste funktsioonide halvenemise tõttu võivad inimesed kogeda nõrkust – haigusseisundit, mis mõjutab ebaproportsionaalselt diabeeti põdevaid inimesi, mille levimus on hinnanguliselt 50%. Nõrkus suurendab diabeetikutel suremuse, haiglaravi, südamehaiguste ja puude riski, kuid see võib olla pöörduv.

II tüüpi diabeediga inimestel on ka madalam UIC kui tervetel inimestel. Varasemad uuringud näitavad, et UIC madalamat taset on seostatud suurema diabeediriskiga ja see võib halvendada selle haigusega inimeste tervist. Madal UIC on seotud kõrge kolesterooli, vererõhu ja veresuhkruga.

Jood on kilpnäärmehormoonide tootmiseks ning kasvu ja metaboolsete funktsioonide reguleerimiseks ülioluline, kuid vaatamata intensiivsetele soolajodeerimispüüdlustele on kuni kahel miljardil inimesel üle maailma joodipuudus.

Kuigi varasemad uuringud on näidanud, et kilpnäärme düsfunktsioon, eriti hüpotüreoidism, suurendab vanemate inimeste nõrkuse riski, ei ole neid kahte haigusseisundit diabeediga inimestel uuritud.

Uuringu kohta

Selles uuringus uuris uurimisrühm, kuidas UIC ja jodeeritud soola tarbimine mõjutasid linnaelanike nõrkust, ning hindas ka seda, kas neid seoseid mõõdeti kilpnäärme funktsioonide järgi, mõõdetuna türoksiini (FT4) ja kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) abil.

Nad kasutasid Hiinas Shanghais läbiviidud metaboolsete seisundite kohortuuringu andmeid, mille käigus jälgiti aastatel 2018–2023 957 II tüüpi diabeediga inimest 11 kogukonnas. 850 inimest esitas täielikud andmed.

Diabeediga inimesed võivad tahtlikult vältida jodeeritud soola, hoolimata selle kaitsvast mõjust, mida selles uuringus on näidatud.

Nende jooditarbimist mõõdeti, küsides nende tarbitud soola tüüpi (jodeerimata, segatud või jodeeritud) ja mõõtes massispektromeetri abil hommikustes uriiniproovides UIC (joodi kontsentratsioon uriinis) taset.

Inimesi peeti nõrgaks, kui neil oli kolm või enam nõrkust, mis olid seotud aeglase kõndimiskiiruse, halva mõõdetud haardejõu, vähese füüsilise aktiivsuse, väsimuse ja kaalulangusega.

Teisi kliinilisi teste ja küsimustikke kasutati haiguslugu (sh kilpnäärme häired, diabeetiline neeruhaigus, südame-veresoonkonna haigus, düslipideemia ja hüpertensioon), füüsilisi mõõtmisi (sh vererõhk ja kehamassiindeks ehk KMI), demograafilisi andmeid (sh elustiil, haridus, sugu ja vanus) ja veremarkereid (sh diabeet, D-vitamiin, neerufunktsioon, hormoonid, kolesterool) kogumiseks kasutati teisi kliinilisi teste ja küsimustikke.

Statistilisi võrdlusi kasutati nõrkade ja nõrkade indiviidide rühmade võrdlemiseks, samal ajal kui regressioonimudeleid, sealhulgas alarühmade analüüse, viidi läbi, et uurida nõrkuse suhtelisi riske erinevatel jooditasemetel.

Tulemused

Uuringus osalejad olid 65,6-aastased ja neil oli diabeet diagnoositud keskmiselt ligikaudu 9,1 aastat. Nende keskmine UIC oli 139,7 μg/l, kusjuures 50,5% teatas, et kasutas jodeerimata soola, 21,9% teatas nii jodeeritud kui ka jodeerimata soolast ja 27,6% kasutas jodeeritud soola.

Viie aasta jooksul ilmnes 12,9% ehk 111 inimesel vähemalt kolm nõrkuse tunnust. Keskmiselt tarbisid nõrgad patsiendid rohkem jodeerimata soola, neil oli kõrgem KMI ja nad olid vanemad. Neil oli ka madalam UIC tase, kuigi see erinevus ei olnud statistiliselt oluline (p = 0,230).

Kilpnäärmehormoonid FT4 ja TSH mõjutasid seda, kui palju joodisisaldus mõjutas nõrkust, mis viitab bioloogilisele koostoimele joodi ja kilpnäärme funktsiooni vahel.

Võrreldes nendega, kellele manustati jodeeritud soola, oli neil, kes seda ei saanud, 9% suurem nõrkuse risk, samas kui madalam UIC oli seotud 10% suurema riskiga. UIC tertiilide järgi analüüsides seostati madalaid UIC tasemeid suurema nõrkuse riskiga, kuid piiratud kuup-splainmudelites ei täheldatud olulist annuse-vastuse suundumust ega mittelineaarset seost.

Nimelt oli aeglane kõndimiskiirus ainus nõrka komponent, mis oli märkimisväärselt seotud joodisisaldusega: täpsemalt seostati jodeerimata soola tarbimist 32% suurema aeglase kõndimiskiiruse riskiga, samas kui madalam UIC oli seotud 26% suurenenud riskiga. Muud nõrkuse komponendid – tinnitus, kaalulangus, väsimus ja vähene füüsiline aktiivsus – olulisi seoseid ei näidanud.

Vanematel inimestel ja naistel oli suurem nõrkuse risk, kui neil oli madal UIC ja nad tarbisid jodeerimata soola. See seos ei olnud aga statistiliselt oluline. Inimesed, kellel on kõrge TSH ja madal FT4 tase – hüpotüreoidismi näitajad – kutsusid esile tugevamad seosed joodipuuduse ja nõrkuse vahel, kuigi nõrkuse risk ei suurenenud.

Järeldused

Kuigi Hiina on alates 1996. aastast rakendanud universaalset soola joodi programmi, on muresid endiselt. Selles uuringus osalenud diabeediga inimestel oli UIC-i keskmine tase madalam kui riigi elanikkonnal. Nad tarbisid tõenäolisemalt ka jodeerimata soola, mis võib olla tingitud murest kilpnäärmehaiguste riski pärast, kuna diabeet on seotud kilpnäärmehaiguste suurema esinemissagedusega.

Jooditud sool on endiselt kõige tõhusam ja taskukohasem meetod joodipuuduse ennetamiseks isegi linnarannikualadel. Tulemused näitavad, et jodeeritud soola kasutamine võib aidata vähendada nõrkuse riski, eriti kõrge TSH või madala FT4 tasemega patsientidel. Vaatamata mõningatele uuringu piirangutele, sealhulgas vastupidise põhjusliku seose võimalusele (kuigi teadlased kohandasid seda osaliselt füüsilise aktiivsuse algtasemega) ja üldistavuse puudumisest teiste piirkondade suhtes, rõhutavad need tulemused piisava jooditarbimise säilitamise tähtsust, eriti kilpnäärme talitlushäiretega inimestel.

Allikad: