Punane vein alandab halva kolesterooli taset, kuid ei paranda üldist südame tervist

Punane vein alandab halva kolesterooli taset, kuid ei paranda üldist südame tervist

Põhjalik metaanalüüs näitab, et kuigi punane vein võib LDL-kolesterooli taset alandada, jääb selle kasulik mõju tervisele ebaselgeks – ja kui oleme ikka mõõdukuse ja elustiiliga liialdanud.

Punasel veinil on pikka aega peetud positiivset mõju südame-veresoonkonna tervisele. Kuna südamehaigused on kogu maailmas peamine surmapõhjus, uurivad teadlased pidevalt võimalusi kardiovaskulaarsete riskide juhtimiseks. Hiljutine süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, mis avaldati aastalToitumise, tervise ja vananemise ajakiriuuris veinitarbimise mõju kolesterooli ja lipiidide tasemele ning leidis segaseid, kuid intrigeerivaid tulemusi.

Toitumine ja südame-veresoonkonna tervis

Ülevaade hõlmas nii punast kui ka valget veini, kuid ainult punane vein näitas LDL-i mõju – valge vein ei avaldanud olulist mõju ühelegi lipiiditasemele.

Südame-veresoonkonnahaigused on ülemaailmne terviseprobleem kogu maailmas ning ebatervislik lipiidide profiil, mis koosneb madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) ja triglütseriidide kõrgest tasemest, ning kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) madal tase on oluline riskitegur. Kuigi kolesterooli alandavad ravimid, nagu statiinid, on tõhusad, on neil kõrvaltoimeid, mis sunnivad teadlasi uurima alternatiivseid strateegiaid.

Toitumine mängib südame tervises üliolulist rolli. Vahemere dieet, mis sisaldab rohkesti puuvilju, köögivilju ja oliiviõli ning sisaldab mõõdukat veinitarbimist, on sageli seotud kardiovaskulaarsete eelistega. Punane vein parandab eelkõige kolesteroolitaset tänu polüfenoolidele ja antioksüdantidele, mis võivad vähendada LDL oksüdatsiooni ja parandada HDL taset.

Alkoholi tarbimine on aga kahe teraga mõõk, mille liigne tarbimine suurendab terviseriske. Kuigi mõned uuringud näitavad, et mõõdukas veinitarbimine võib positiivselt mõjutada lipiidide profiile, on tõendid endiselt ebajärjekindlad.

Praegune uuring

Veini mõju lipiidide profiilidele paremaks mõistmiseks viisid teadlased läbi kliiniliste uuringute ja eeluuringute süstemaatilise ülevaate ja metaanalüüsi. Need hõlmasid süstemaatilises ülevaates kokku 33 uuringut ja metaanalüüsi 29 uuringut. Uuringutes osalesid üle 18-aastased osalejad ja need hõlmasid erinevaid elanikkondi erinevatest riikidest.

Mõnedes uuringutes kasutati kontrollina viinamarjamahla, mis võimaldas teadlastel isoleerida alkoholi mõju teistest veiniühenditest, näiteks polüfenoolidest.

Teadlased otsisid suuremaid teaduslikke andmebaase, et koostada loetelu uuringutest, milles uuriti konkreetselt veini tarbimist ja selle mõju kolesterooli, triglütseriidide, LDL-i, HDL-i ja fibrinogeeni tasemele. Uuringud hõlmasid nii pre-post kavandeid, kus osalejate lipiidide profiile mõõdeti enne ja pärast veini tarbimist, kui ka kontrollitud kliinilisi uuringuid, milles võrreldi veinijoojaid mittejoojatega.

Läbivaatamise käigus hinnati uuringute kvaliteeti ja usaldusväärsust standardsete vahendite abil. Samuti viisid nad läbi statistilisi analüüse, et teha kindlaks uuringute tulemuste järjepidevus, võttes arvesse veinitüübi (punane versus valge), tarbimistaseme ja sekkumise kestuse erinevusi.

See lähenemisviis võimaldas neil hinnata veinitarbimise lühi- ja pikaajalist mõju lipiidide parameetritele. Oluline on see, et nad hindasid ka selliste võtmetegurite mõju nagu vanus, sugu ja uuringu pikkus, et teha kindlaks, kas need muutujad mängisid tulemustes rolli.

Mitmete uuringute andmeid sünteesides püüdsid teadlased anda selgema pildi sellest, kas mõõdukas veinitarbimine võib olla kasulik südame-veresoonkonna tervisele ja kui jah, siis millised lipiidimarkerid näitasid kõige olulisemaid muutusi.

Peamised arusaamad

Uuring näitas, et mõõdukal punase veini tarbimisel oli mõõdetav mõju LDL-kolesterooli tasemele, mis näitas väikest, kuid statistiliselt olulist langust. See viitas sellele, et punane vein võib aidata alandada LDL-i, mida peetakse halvaks kolesterooliks, taset, mis võib vähendada südamehaiguste riski. Seda olulist mõju täheldati siiski ainult pre-post uuringutes, mitte randomiseeritud kliinilistes uuringutes.

Üldkolesterooli, triglütseriidide ja HDL-i tulemused olid ebaselged. Kuigi mõned üksikud uuringud näitasid paranemist, ei leidnud üldine analüüs järjekindlaid tõendeid olulise kasu kohta. Samuti ei olnud olulist mõju fibrinogeeni tasemele. Huvitaval kombel leiti uuringus, et veini tarbimise kestus mõjutas tulemusi, pikemad sekkumised näitasid triglütseriidide ja kolesterooli tasemele rohkem mõju võrreldes lühemate uuringutega.

Fibrinogeeni tase – teine ​​südameriski marker – jäi muutumatuks, mis näitab, et veini võimalikud mõjud ei laiene kõikidele kardiovaskulaarse riskiga seotud verekomponentidele.

Lisaks leiti, et valge vein ei põhjusta statistiliselt olulisi muutusi lipiidide profiilides. Erinevalt punasest veinist, mis sisaldab rohkem polüfenoole ja antioksüdante, näis valge vein olevat kolesterooli ja triglütseriidide tasemetele tühine.

Teadlased märkisid ka, et kuigi mõõdukas veinitarbimine näitas mõningaid eeliseid, võib liigne tarbimine avaldada vastupidist mõju, mis toob kaasa triglütseriidide taseme tõusu ja muid terviseriske. Nad rõhutasid, et alkoholi ei tohiks pidada peamiseks südame tervise parandamise meetodiks ja et elustiili tegurid, nagu tasakaalustatud toitumine ja regulaarne trenn, on endiselt tõhusamad strateegiad.

Uuring tunnistas ka mitmeid piiranguid, sealhulgas uuringukavade varieeruvust, veinitarbimise taseme erinevusi ja võimalikku eelarvamust mõnes katses. Enam kui pooltel kliinilistest uuringutest ja eeluuringutest leiti mõõdukas kuni kõrge eelarvamuste risk, eriti randomiseerimisel ja tulemuste mõõtmisel. Lisaks ei suutnud autorid luua selget annuse-vastuse suhet ega määrata kõige tõhusamat veinitüüpi. Vaatamata nendele piirangutele näitavad tulemused, et mõõdukas punase veini tarbimine võib mängida tagasihoidlikku rolli südame-veresoonkonna tervise toetamisel, eriti LDL-kolesterooli taseme vähendamisel.

Järeldused

Üldiselt näitavad selle ülevaate tulemused, et punase veini mõõdukas tarbimine võib aidata vähendada LDL-kolesterooli taset, kuigi selle mõju teistele lipiidide parameetritele jääb ebaselgeks. Kuigi veinil võib olla kasu südame tervisele, ei tohiks see asendada tõestatud meetodeid, nagu tervislik toitumine ja treening.

Autorid rõhutavad, et alkoholitarbimise ohutut künnist ei ole üldiselt kehtestatud ja veini tuleks tarbida ettevaatlikult, eriti haavatavates elanikkonnarühmades, nagu haigusseisundid või need, kes võtavad mitut ravimit. Lisaks on vaja rohkem uuringuid, et täielikult mõista veinitarbimise mõju südame tervisele. Nagu alati, on siiski võtmetähtsusega mõõdukus ja teadlased hoiatavad, et liigne alkoholitarbimine toob rohkem kahju kui kasu.

Allikad: