Leetrid tulevad Euroopas surmavalt tagasi, kuna vaktsineerimisel on lüngad

Leetrid tulevad Euroopas surmavalt tagasi, kuna vaktsineerimisel on lüngad

Leetrite juhtude dramaatiline kasv kogu Euroopas 2024. aastal, mis on tingitud madalast vaktsineerimismäärast ja suurenevast immuunsusest, on suurendanud tungivaid üleskutseid immuniseerimiseks ja haiguste seireks.

Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Islandi, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtensteini, Leedu, Luksemburgi, Malta, Hollandi, Norra, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi riikide aruanded.

Kas teadsite, et vaktsineerimata inimestel on sellega kokkupuutel 90% tõenäosus nakatuda leetrite viirusesse? 2024. aastal kasvas leetrite juhtude arv kogu Euroopas, saavutades aastakümnete kõrgeima taseme. Praegune aruanne alatesHaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)Arutas leetrite juhtude murettekitavat suurenemist, haiguspuhanguid soodustavaid tegureid ja tulevaste epideemiate ennetamiseks vajalikke kiireloomulisi strateegiaid.

leetrid

Hooajaline taastumine: pärast kolm aastat kestnud häiritud mustreid järgisid 2024. aastal leetrite juhtumid klassikalist hooajalist kõverat, mis saavutas haripunkti kevadel ja suve alguses – mustrit pole nähtud pärast Covid-19 pandeemiat.

Leetrid on üks nakkavamaid nakkushaigusi ja levivad kergesti õhus olevate piiskade kaudu. Üks nakatunud inimene võib viirust levitada 12 ja veel 18 inimesele. Alates 1960. aastatest tehtud vaktsineerimisalased jõupingutused on leetrite levikut maailmas oluliselt vähendanud, kuid leetrite viirus põhjustab jätkuvalt märkimisväärseid haigusi ja surma, eriti väikelastel. Ülemaailmsed hinnangud näitavad, et leetrid põhjustavad igal aastal endiselt ligi 140 000 lapse surma.

Ehkki vaktsineerimisega hõlmatus on kogu Euroopas üldiselt kõrge, on endiselt lokaalseid lünki, mis muudab mõned populatsioonid haiguspuhangute suhtes haavatavaks. Uuringud näitavad, et vähemalt 95% kaheannuselise vaktsiiniga hõlmatuse saavutamine ja säilitamine on leetrite leviku tõkestamiseks ülioluline.

Vaktsineerimisega hõlmatus on aga kõikunud, eriti koroonaviiruse 2019. aasta (Covid-19) pandeemia ajal, mil tervishoiu katkestused ja mõnes riigis vaktsiini ebaõnnestumised põhjustasid immuunsuse lüngad. Lisaks ohustab haigusjuhtumite sissevool riikidest, kus leetrid on endiselt endeemiline, jätkuvalt haigustõrje jõupingutusi Euroopas. Aruanne näitab konkreetselt, et Rumeenia koges aastatel 2022–2023 järsult esimese ja teise doosi katvuse langust, samas kui Austrias ilmnes teise doosi katvuse paranemine.

Praegune aruanne

2024. aasta epidemioloogiline aruanne leetrite kohta põhineb 20. märtsil 2025 Epipulse'i haigusjuhtumite süsteemist hangitud andmetel. Epipulse võimaldab täiustatud andmete kogumist ja nakkushaiguste juhtumite analüüsi, ületades Euroopa vanema seiresüsteemi võimalused. Aruandes kasutati 30 EL-i (EL) ja EMP Majanduspiirkonna (EMP) riigi teatatud juhtumeid.

Rumeenia immuniseerimiskriis: esimese doosiga vaktsiiniga hõlmatus langes aastatel 2020–2023 peaaegu 10%, jättes väikesed lapsed Euroopa kõige haavatavamas riigis kaitseta.

Järelevalve põhines peamiselt riikide elanikkonna kõikehõlmavatel passiivsetel aruandlussüsteemidel ning andmete esitamisel järgitakse aastatel 2008–2018 vastu võetud standardseid EL-i juhtumimääratlusi. Immuniseerimise ulatuse hinnangud saadi Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmse tervisevaatluskeskuse andmekogumitest (UNISF (UNICEFL) (UNICEFF) ja immuniseerimise katvuse hinnangutest).

Aruandes kasutati ka ECDC nakkushaiguste seireatlast ning igakuiseid aruandeid leetrite ja punetiste juhtude kohta. Koguti ja analüüsiti andmeid juhtumite, vaktsineerimise staatuse, tulemuste, haiglaravi ja tüsistuste kohta, et teha kindlaks suundumused, hooajalisus, vanuserühmade jaotus, vaktsineerimise lüngad ja impordi staatus.

Arvutati vanusepõhised rünnakute ja vaktsineerimise määrad ning juhtumite import klassifitseeriti reisimise ajaloo ja kokkupuute põhjal väljaspool aruandvaid riike. Haiglaravi ja tüsistuste andmeid kasutati juhtumite tõsiduse ja tulemuste, sealhulgas surma hindamiseks, kui need olid kättesaadavad.

Lisaks lisati tekkivate haavatavuste tuvastamiseks ja rahvatervise sekkumise soovituste andmiseks ajaloolised suundumused leetrite vastu vaktsineerimises, teavitamissageduses ja riikidevahelises võrdluses. Aruandes leitakse ka, et üksteist EL/EMP riiki on rakendanud kohustuslikku leetrite vastu vaktsineerimise poliitikat, mis võib kaasa aidata katvuse ja vanusepõhise haavatavuse erinevustele.

Peamised leiud

Aruandes leiti, et 2024. aastal suurenes leetrite juhtude arv ELis/EMPs järsult, teatati üle 35 000 juhtudest, mis on peaaegu kümme korda suurem kui 2023. aastal. Ainuüksi Rumeenia moodustas 87% kõigist juhtudest.

Lisaks ületas teavitusmäär pandeemiaeelse taseme, ulatudes 77,4 juhtumini miljoni inimese kohta. Alla üheaastased imikud olid enim haigestunud rühm, nakatumise määr oli 1175,4 miljoni kohta, millele järgnesid 1–4-aastased lapsed.

Umbes 87% teatatud juhtudest hõlmasid inimesi, kes ei olnud vaktsineeritud. Murettekitavam oli avastus, et 90% ühe- kuni nelja-aastastest lastest ei olnud vaktsineeritud, mis näitas olulisi immuunsuse puudujääke kriitilises vanuserühmas. Aruandes rõhutati ka, et vanemate laste ja täiskasvanute immuunsuses esineb lünki, kusjuures mitmed riigid on teatanud, et enamik juhtudest esineb üle 30-aastastel inimestel. See viitab ajaloolisele alaesindatusele nendes populatsioonides. Näiteks Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Poolas esines 2024. aastal suurem osa leetrite juhtudest 30-aastastel ja vanematel täiskasvanutel, Rumeenias aga väikelastel.

Haiglate levialad: 24 529 haiglasse sattunud juhtumist oli 82% vaktsineerimata, sealhulgas 739 täielikult vaktsineeritud inimest, mis toob esile läbimurdeliste infektsioonide haruldase, kuid reaalse esinemise.

Haiglaravi oli samuti suur, 79% juhtudest vajas haiglaravi, peamiselt vaktsineerimata laste seas. Tegelikult oli umbes 82% haiglaravi juhtudest vaktsineerimata ja umbes 80% neist, kellel tekkisid tüsistused, nagu kopsupõletik või entsefaliit, olid samuti vaktsineerimata, mis rõhutab veelgi riske, millega puutuvad kokku need, kellel puudub kaitse. Lisaks on sageli teatatud sellistest tüsistustest nagu kopsupõletik ja entsefaliit.

Samuti leiti, et leetritesse põhjustatud surmajuhtumite arv kasvas järsult: 23 surmajuhtumit – ainuüksi Rumeenias 22 – võrreldes vaid kolmega 2023. aastal. Imikud ja väikelapsed moodustasid enamiku nendest surmajuhtumitest. Lisaks on suurenenud ka imporditud juhtumite arv, eriti Euroopast, mis toob esile jätkuvad piiriülese leviku riskid.

Vaatamata pikaajaliste vaktsineerimisprogrammide olemasolule langes esimese annusega hõlmatus veidi 93,9%-ni ja teise annusega 88,8%-ni. Vaid neli riiki täitsid eesmärgi saavutada 2024. aastal leetrite vastu vaktsineerimise teine ​​doos üle 95%. Lisaks märgitakse aruandes, et ainult kolm riiki saavutasid 2023. aastal üle 95% katvuse esimese ja teise doosi puhul.

Teadlased märkisid, et teave vaktsineerimise staatuse kohta oli mõne vanuserühma puhul puudulik ja võib-olla on teatatud ka mittekergetest juhtudest, mis võisid tegelikku esinemissagedust alahinnata.

Järeldused

Kokkuvõttes leiti ECDC 2024. aasta epidemioloogilises aruandes murettekitavat leetrite levikut Euroopas, rõhutades immuunsuse puudujääkide ja ebaoptimaalse vaktsineerimisega hõlmatuse tõsiseid tagajärgi.

Imikute ja väikelaste puhul on vaja kiireloomulisi meetmeid kogukonna kaitse taastamiseks vaktsineerimiskampaaniate, sihipärase teavitamise ja järelevalve tugevdamise kaudu, et vältida leetrite edasist taastekke. Aruandes on peamiste strateegiatena välja toodud ka digiteeritud immuniseerimise infosüsteemide tugevdamine ja rahvusvaheline koostöö piiriülese leviku tõkestamiseks. Aruandes rõhutatakse ka sihipäraste järelejõudmiskampaaniate tähtsust tähelepanuta jäänud kohortide jaoks, eriti noorte ja täiskasvanute seas. See toob esile, kuidas riiklikud erinevused MMR-poliitikas, nagu vaktsiiniannuste ajastus ja järelejõudmisprogrammid, võivad osaliselt seletada vanusepõhise vastuvõtlikkuse erinevusi kogu piirkonnas.

Allikad: