Ülemaailmset immuniseerimise edenemist ohustavad valeinformatsioon ja rahastamiskärped

Ülemaailmset immuniseerimise edenemist ohustavad valeinformatsioon ja rahastamiskärped

Vaktsineerimisalased jõupingutused on üha suuremas ohus, kuna desinformatsioon, rahvastiku kasv, humanitaarkriisid ja rahastamine seavad ohtu ning miljonid lapsed, noored ja täiskasvanud on ohus, hoiatavad UNICEF ja Gavi ülemaailmse immuniseerimisnädala ajal 24.–30.

Vaktsiini replitseerivate haiguste, nagu leetrid, meningiit ja kollapalavik, puhangud levivad kogu maailmas ning haigused, nagu difteeria, mis on paljudes riikides pikka aega ohjeldatud või praktiliselt kadunud, võivad uuesti esile kerkida. Vastuseks nõuavad agentuurid kiiret ja püsivat poliitilist tähelepanu ja investeeringuid, et tugevdada immuniseerimisprogramme ja kaitsta laste suremuse vähendamisel viimase 50 aasta jooksul tehtud olulisi edusamme.

"Viimase viie aastakümne jooksul on vaktsiinid päästnud rohkem kui 150 miljonit elu," ütles peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus. "Ülemaailmse tervishoiu rahastamise kärped on saavutanud need rasked võideldud ohutulemused. Vaktsiinide vaktsiinide puhangud levivad kogu maailmas, ohustades riike ja suurendades kulusid haiguste ravimisel ja haiguspuhangutele reageerimisel piiratud ressurssidega riikidega.

Kasvavad puhangud ja pingelised tervishoiusüsteemid

Leetrid on tegemas eriti ohtlikku tagasitulekut. Juhtumite arv on alates 2021. aastast aasta-aastalt kasvanud, jälgides immuniseerimisega hõlmatuse vähenemist, mis on toimunud paljudes kogukondades Covid-19 pandeemia ajal ja pärast seda. Leetrite juhtude arv ulatus 2023. aastal hinnanguliselt 10,3 miljonini, mis on 20% rohkem kui 2022. aastal.

Agentuurid hoiatavad, et see tõusutrend on tõenäoliselt jätkunud ka aastatel 2024 ja 2025, kuna haiguspuhangud on kogu maailmas süvenenud. Viimase 12 kuu jooksul on leetrite juhtudest teatatud 138 riigis, millest 61-s esines ulatuslikke või häirivaid puhanguid – see on suurim arv 12-kuulise perioodi jooksul alates 2019. aastast.

Meningiidijuhtumite arv Aafrikas tõusis järsult ka 2024. aastal ning tõusutrend jätkus vaid selle aasta esimesel kolmel kuul. 22 riigis on teatatud enam kui 5500 kahtlustatavast juhtumist ja peaaegu 300 surmast. See järgneb eelmisel aastal ligikaudu 26 000 juhtumile ja peaaegu 1400 surmajuhtumile 24 riigis.

Kollapalaviku juhtumite arv Aafrika piirkonnas on samuti tõusmas, 2024. aastal teatati 124 kinnitatud juhtumist 12 riigis. See tuleneb haiguse dramaatilisest vähenemisest viimase kümnendi jooksul tänu ülemaailmsetele vaktsiinivarudele ja kollapalaviku vaktsiinide kasutamisele rutiinsetes immuniseerimisprogrammides. Kollapalaviku puhangud on WHO Ameerika regioonis kinnitatud alates selle aasta algusest, kokku on registreeritud 131 haigusjuhtu neljas riigis.

Need puhangud tulevad keset ülemaailmseid rahastamiskärpeid. Hiljutine WHO RACID-uuring, mis hõlmas 108 WHO riigi esindust – peamiselt madala ja madalama keskmise sissetulekuga riikides – näitab, et peaaegu pooled neist riikidest seisavad silmitsi mõõdukate kuni tõsiste häiretega vaktsineerimiskampaaniates, rutiinses immuniseerimises ja tarvikute kättesaadavuses doonorite rahastamise vähenemise tõttu. Rohkem kui pooltes küsitletud riikides on mõjutatud ka haiguste järelevalve, sealhulgas vaktsiinide tulemused.

Samal ajal on viimastel aastatel kasvanud vahelejäänud laste rutiinsete vaktsineerimiste arv, isegi kui riigid on teinud jõupingutusi, et pandeemia ajal vahele jäänud lastele järele jõuda. 2023. aastal jäi hinnanguliselt 14,5 miljonil lapsel kõik rutiinsed vaktsiinidoosid vahele – 13,9 miljonilt 2022. aastal ja 12,9 miljonilt 2019. aastal. Rohkem kui pooled neist lastest elavad konfliktide, ebastabiilsuse või ebastabiilsusega riikides, kus juurdepääs olulistele tervishoiuteenustele on sageli häiritud.

"Ülemaailmne rahastamiskriis piirab tõsiselt meie võimet vaktsineerida üle 15 miljoni haavatava lapse leetrite vastu nõrkades ja konfliktidest mõjutatud riikides," ütles UNICEFi tegevdirektor Catherine Russell. "Vaktsineerimisteenused, haiguste seire ja haiguspuhangutele reageerimine peaaegu 50 riigis on juba häiritud – tagasilöögid on sarnased Covid-19 ajal kogetutega. Me ei saa endale lubada, et võitluses ennetatavate haigustega kaotame oma koha."

Olulise tähtsusega on edasised investeeringud 2023. aastal käivitatud nn Big Cate-up Initiative'i, et jõuda Covid-19 pandeemia ajal vaktsiini võtmata jäänud lasteni, ja muudesse rutiinsetesse immuniseerimisprogrammidesse.

Kuidas immuniseerimine neid väljakutseid lahendab

WHO, UNICEFi, GAVI ja partnerite ühised jõupingutused on aidanud riikidel laiendada juurdepääsu vaktsiinidele ja tugevdada immuniseerimissüsteeme esmatasandi tervishoiu kaudu isegi kasvavate väljakutsetega silmitsi seistes. Igal aastal päästavad vaktsiinid ligi 4,2 miljonit elu 14 haiguse vastu – ja peaaegu pooled neist eludest päästetakse Aafrika piirkonnas.

Vaktsineerimiskampaaniad on viinud meningiidi A elimineerimiseni Aafrika meningiidivööst, samas kui uus vaktsiin, mis kaitseb viie meningiiditüve eest, lubab laiemat kaitset.

Edusamme on tehtud ka kollapalaviku juhtude ja surmajuhtumite vähendamisel, suurendades rutiinset immuniseerimiskatet ja erakorraliste vaktsiinide varusid, kuid hiljutised haiguspuhangud Aafrikas ja Ameerikas rõhutavad riske piirkondades, kus varem juhtumeid ei ole teatatud, rutiinse immuniseerimisega hõlmatus on madal ja lünki valmisolekukampaaniates.

Lisaks on viimase kahe aasta jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme ka muudes immuniseerimise valdkondades. Aafrika piirkonnas, kus on maailmas suurim emakakaelavähi levik, suurenes HPV vaktsiiniga hõlmatus aastatel 2020–2023 peaaegu kahekordistus 21 protsendilt 40 protsendile, peegeldades ühiseid ülemaailmseid jõupingutusi emakakaelavähi likvideerimiseks. Immuniseerimise edusammud hõlmavad ka pneumokokkidega konjugeeritud vaktsiinide ülemaailmse leviku suurenemist, eriti Kagu-Aasia piirkonnas, koos kasutuselevõtuga Tšaadis ja Somaalias, kus on suur haiguskoormus.

Veel üks verstapost on malaariavaktsiinide üleriigiline kasutuselevõtt peaaegu 20 Aafrika riigis, mis paneb aluse poole miljoni lisaelu päästmisele 2035. aastaks, kuna rohkem riike võtab vaktsiine kasutusele ja kiirendab malaaria vastu võitlemise vahendite osana.

Üleskutse tegevusele

UNICEF ja Gavi kutsuvad lapsevanemaid, avalikkust ja poliitikuid üles tugevdama toetust vaktsineerimisele. Agentuurid rõhutavad vajadust teha püsivaid investeeringuid vaktsiinidesse ja immuniseerimisprogrammidesse ning kutsuvad riike üles täitma 2030. aasta immuniseerimiskava (IA2030) kohustusi.

Integreeritud esmatasandi tervishoiusüsteemides võib vaktsineerimine kaitsta haiguste eest ja ühendada pered muu olulise hooldusega, näiteks: B. sünnieelne hooldus, toitumine või malaaria sõeluuringud. Vaktsineerimine on tervise "parim ost", mille investeeringutasuvus on 54 dollarit iga investeeritud dollari kohta, mis loob aluse tulevasele õitsengule ja terviseohutusele.

Väga nakkavate haiguste sagenevad puhangud on probleemiks kogu maailmale. Hea uudis on see, et suudame vastu võidelda ja Gavi järgmisel strateegilisel perioodil on selge plaan meie kaitsevõime tugevdamiseks, laiendades investeeringuid ülemaailmsetesse vaktsiinivarudesse ja sihipärast ennetavat vaktsineerimist riikides, mida kõige enam mõjutab meningiit, kollapalavik ja leetrid. Need olulised tegevused on aga ohus, kui Gavi ei ole järgmise viie aasta jooksul täielikult rahastatud, ja kutsume oma annetajaid üles toetama meie missiooni, et aidata kõigil ja kõikjal olla ennetatavate haiguste eest kaitstud. “

Dr Sania Nishtar, Gavi tegevjuht, The Vaccine Alliance

25. juunil 2025 peetava Gavi kõrgetasemelise vahendamise tippkohtumise eesmärk on koguda meie annetajatelt vähemalt 9 miljardit dollarit, et rahastada meie ambitsioonikat strateegiat kaitsta 500 miljonit last ja päästa vähemalt 8 miljonit elu aastatel 2026–2030.

Allikad: