COVID-19 haiglaravi, mis on seotud pikaajalise elundikahjustuse ja suremusega

COVID-19 haiglaravi, mis on seotud pikaajalise elundikahjustuse ja suremusega

Prantsusmaal läbiviidud ulatuslik uuring näitas, et Covid-19-ga patsientidel on oluliselt suurem risk pikaajaliste elundite talitlushäirete, haiglaravi ja suremuse tekkeks kuni 30 kuud pärast Covid-19-ga nakatumist.

PraeguneNakkushaigused Uuring määrab pikaajaliste terviseprobleemide riski pärast 2019. aasta koroonaviirushaigusest (COVID-19) taastumist.

Covid-19 globaalne mõju

Alates selle ilmnemisest 2019. aasta lõpus on üle 700 miljoni inimese kogu maailmas nakatunud raske ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirusesse 2 (SARS-CoV-2), mis on Covid-19 põhjustaja. SARS-CoV-2 nakkus võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, kusjuures mõned inimesed jäävad asümptomaatiliseks, samas kui teistel on raske haigus, mis võib lõppeda surmaga. Praeguseks on Covid-19 otseselt seostatud üle seitsme miljoni surmajuhtumiga.

Long Covidi iseloomustavad sümptomid, mis püsivad üle kuu pärast ägedast SARS-CoV-2 infektsioonist taastumist. Praegused hinnangud näitavad, et ligikaudu 70% patsientidest, kes vajasid COVID-199 tõttu haiglaravi, on kõrgem risk haigestuda pikaajalisesse Covidi.

Lisaks Long Covidile suurendab SARS-CoV-2 infektsioon ka erinevate organite kahjustamise ohtu. Hiljutine uuring teatas ka, et Covid-19 mõjutas haige inimese tervislikku seisundit vähemalt kolm aastat pärast nakatumise algust. Selle uuringu jälgimisperiood oli siiski piiratud.

Uuringu kohta

Praeguses retrospektiivses kohortuuringus hinnati CoVID-19 pikaajaliste tervisega seotud tüsistuste riski, kasutades Prantsuse meditsiinilisi haldusandmeid (Système National des Données de Santé-Snds). See andmestik sisaldas umbes 99% Prantsusmaa elanikkonnast üksikasjalikke terviseandmeid, nagu ravimid, protseduurid ja diagnoos.

Haiglaravi, suremuse ja haiglaraviga seotud häirete risk konkreetsete elundite häirete tõttu 30 kuu jooksul pärast COVID-19 haiglaravi kvantifitseeriti ja võrreldi Prantsusmaa üldpopulatsiooni vastava kontrollrühmaga.

Uuringu kohort hõlmas Covid-19-ga kokkupuutunud 18-aastaseid ja vanemaid isikuid, kes vajasid haiglaravi. Need patsiendid paigutati haiglasse vähemalt üheks päevaks ja lasti elusana välja ajavahemikus 1. jaanuar 2020 kuni 30. august 2020. Kontrollrühma „Üldine üldrahvastik, kes ei ole kokku puutunud”, kuulusid täiskasvanud, kes ei vajanud uuringuperioodil SARS-CoV-2 infektsiooni tõttu haiglaravi.

Kõiki uuringus osalejaid jälgiti kuni 30 kuud pärast uuringu algust või kuni surmani, kui see toimus enne seda hetke. Arvesse võeti COVID-19 tagajärgi, nagu haiglaravi, igasugune suremus ja haiglaravi mitmesuguste organspetsiifiliste haiguste tõttu, mis on seotud psühhiaatriliste, hingamisteede, neuroloogiliste, kardiovaskulaarsete, maksa- või neeruhäirete ning diabeediga.

Uuringu tulemused

Covid-19 hospitaliseeritute rühma kuulus kokku 63 990 inimest ja kontrollrühma 319 891 inimest suhtega 1:5. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 53,1 aastat, kellest ligikaudu 53% olid mehed.

Enamik Covid-19 haiglarühma inimesi oli ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest, ülekaalulised, suitsetajad või alkoholi kuritarvitamise ajalugu. Võrreldes kontrollrühmaga diagnoositi CoVID-19 hospitaliseeritud patsientidel tõenäolisemalt olemasolevad kaasuvad haigused.

Jälgimisperioodil hinnati kõigist põhjustest põhjustatud suremust COVID-199 haiglarühmas 17,7% ja perearstide kontrollrühmas 8,5%. Covid-19 haiglas ja perearsti kontrollrühmades hinnati kodus viibimiste koguarvuks vastavalt 16 334 ja 12 095 inimest 100 000 inimese kohta. Need tulemused viitavad sellele, et Covid-19 haiglaravirühmal oli Gesandi ja 30 kuud pärast esimest SARS-CoV-2 nakatumist suurem mis tahes põhjuste suremuse ja hospitaliseerimise risk.

Võrreldes perearsti kontrollrühmaga oli Covid-19 Hospitaliseeritute grupis oluliselt suurem risk haiglasse sattuda pikaajaliste tervisejuhtumite tõttu, mis on seotud erinevate organsüsteemi häiretega. Nende hulka kuulusid südame-veresoonkonna haigused, nagu südamepuudulikkus, muu kardiomüopaatia, südamerütmi või juhtivuse häired ja hingamishäired, sealhulgas kroonilised subrespiratoorsed katkestused ja trombemboolilised sündmused kuni 30 kuud pärast haiglast väljakirjutamist.

Covid-19 haiglarühma uuringus osalejatel oli ka suurem risk diabeedi, neuroloogiliste häirete, psühhiaatriliste häirete ja kroonilise neerupuudulikkuse tekkeks kui kontrollrühmal.

Järeldused

Patsientidel, kes vajasid SARS-COV-2 infektsiooni tõttu haiglaravi, on pärast esmast nakatumist suurem risk üldiseks ja 30-kuuliseks suremuseks. Erinevate elundihaiguste kõrgem risk püsis esimesel poolaastal, järgnes järkjärguline langus ja oluliselt kõrgem järgmise 24 kuu jooksul.

Kokkuvõttes rõhutavad uuringutulemused Covid-19-st pikema aja jooksul paranenud patsientide hoolika jälgimise tähtsust, et vähendada pikaajaliste kõrvaltoimete tekke riski. Täiendavaid uuringuid on vaja ka Covid-199 järgse haiguse patofüsioloogiliste muutuste selgitamiseks.

Allikad: