Uuesti nakatumine vähendab pikaajalist Covidi riski, kuid suurendab kumulatiivset koormust

Uuesti nakatumine vähendab pikaajalist Covidi riski, kuid suurendab kumulatiivset koormust

Kanada tervishoiutöötajate uued andmed näitavad, et kuigi regripp põhjustab väiksema tõenäosusega pikaajalist Covidi, suureneb risk, eriti nende puhul, kes said esimest korda tugeva löögi või nakatusid pandeemia alguses.

*Oluline teade: MedrxivAvaldage esialgseid teaduslikke aruandeid, mida ei ole eelretsenseeritud ja mida seetõttu ei peeta lõplikuks, juhinduge kliinilisest praktikast/tervisega seotud käitumisest või mida käsitletakse väljakujunenud teabena.

Kas koroonaviiruse 2019. aasta teine ​​haigushoog (Covid-19) võib pikas perspektiivis olla sama kahjulik kui esimene? Ajakirjale avaldatud uuringusMedrxivPreprint* Server, Kanada teadlased leidsid, et Quebeci tervishoiutöötajatel oli pärast uuesti nakatumist oluliselt väiksem risk haigestuda pika koroonaviirushaigusesse (Long Covid) kui pärast esimest nakatumist. Pika Covidi kumulatiivne risk aga suureneb iga täiendava nakatumisega, seega jääb üldine koormus kõrgeks.

Pikk Covid

Long Covid, tuntud ka kui post-Covid-19 haigus, on seisund, mida iseloomustavad sümptomid, mis püsivad vähemalt 12 nädalat pärast Covid-199 nakatumist. Need sümptomid ulatuvad väsimusest ja õhupuudusest mäluprobleemideni ning võivad igapäevaelu oluliselt mõjutada.

Üle 400 miljoni inimese üle maailma võib elada viiruse jätkuva mõju all. Hoolimata Covidi leviku tunnustamisest, on endiselt palju küsimusi selle kohta, kes on kõige enam ohustatud ja kuidas see risk korduvate nakkuste korral areneb.

Suureks väljakutseks on see, et paljud sümptomid kattuvad teiste levinud haigustega, mistõttu on raske Covid-19 põhjusena kindlaks teha. Lisaks tähendab spetsiifiliste diagnostiliste biomarkerite puudumine seda, et pikaajaline Covid tuvastatakse tavaliselt sümptomite kestuse ja patsiendipoolse omistamise põhjal. Kuna aga viiruse uuemad variandid levivad jätkuvalt, on inimestel suurem tõenäosus olla uus versioon. Seetõttu on Long Covidi tõelise koormuse mõistmine ülioluline, eriti pärast korduvaid nakatumisi.

Praegune uuring

Selles populatsioonipõhises uuringus kasutati tagasiulatuvat kohordi ülesehitust, et uurida pikaajalist CoVID-i riski ja tõsidust Kanada Quebeci tervishoiutöötajate seas. Uurimisrühm viis 16. maist kuni 15. juunini 2023 läbi elektroonilise küsitluse selliste töötajate seas nagu arstid, õed ja hingamisteede terapeudid, kes pandeemia ajal provintsi tervishoiusüsteemis tegutsesid.

Küsitluses koguti andmeid demograafia, tööhõive, nakkuse ajaloo (sh laboratoorsed infektsioonid), sümptomite esinemise ja kestuse, iga Covid-19 episoodi tõsiduse ja vaktsineerimise staatuse kohta. Teadlased hindasid ka käimasolevaid sümptomeid ja kognitiivseid raskusi ning nende mõju funktsionaalsele seisundile.

Long Covid määratleti sümptomitena, mis omistati Covid-19-le vähemalt 12 nädalat (kolm kuud) ja juhtumid liigitati levinud, lahendatud või määramatuteks. Lisaks hinnati raskusastet selle põhjal, kas sümptomid olid kerged, mõõdukad või rasked. Kaasati ka kontrollrühmad, mis koosnesid osalejatest, kellel polnud kunagi Covid-19 olnud, ja neist, kes olid paranenud 12 nädala jooksul.

Võimaliku osaluse kallutatuse hindamiseks viidi läbi paralleelne telefoniküsitlus 7500 juhuslikult valitud veebiküsitlusele mittevastanute ja 3000 vaktsineerimata tervishoiutöötaja hulgas, kellel ei olnud meilile juurdepääsu, kokku 10 500 telefoniuuringusse kutsutud osalejaga. See lühem uuring sisaldas viit küsimust Covid-19 ajaloo ja püsivate sümptomite kohta.

Lisaks tuletati iga nakkuse variandi teave nakatumise ajastuse ja Quebecis domineerivate tsirkuleerivate tüvede põhjal. Pika Covidi risk arvutati vähemalt 12 nädala enne uuringu lõpetamist ning võrreldi esialgseid nakatumisi ja uuesti nakatumist.

Peamised leiud

Uuring näitas, et Long Covid on tervishoiutöötajate seas endiselt levinud ja invaliidistav seisund. Umbes 17% Covid-19 põdenutest teatasid sümptomitest, mis kestsid vähemalt 12 nädalat. Siiski oli risk haigestuda pikale Covid’ile pärast esimest nakatumist ligikaudu kolm korda suurem kui korduvfunktsiooniga.

Kuigi risk suurenes iga täiendava nakkusega, kuni 37% kolme infektsiooniga patsientidest koges pikaajalist Covidi, oli pika Covidi tõenäosus iga uuesti nakatumise korral oluliselt väiksem kui algse episoodi puhul. Suurim risk oli seotud esivanemate (algse) viiruse tüvega, kusjuures hilisemate variantide, sealhulgas Omicroni puhul täheldati riski vähenemist. Kuna aga Omicronit kasutati nii laialdaselt, põhjustas see peaaegu 79% pikkadest Covidi juhtudest.

Lisaks mängis olulist rolli esialgse haiguse tõsidus. Inimesed, kellel on tõsised ägedad CoVID-19 episoodid, eriti need, kes on haiglaravil või kellel on teada mitu tõsist sümptomit, kannatavad tõenäolisemalt pikaajaliste mõjude all. Seevastu kerge või mõõduka haigusega inimestel oli risk alla 5%, olgu see siis esmane nakatumine või uuesti nakatumine.

Nende hulgas, kellel olid küsitluse ajal veel sümptomid, oli 43%-l mõõdukas Covid ja 33%-l raske pikaajaline Covid, võttes aluseks enda teatatud sümptomite intensiivsuse. Need isikud teatasid suuremast arvust sümptomitest, mis hõlmasid suurt väsimust, kognitiivseid probleeme, nagu aju udu, pingutusjärgne halb enesetunne ja õhupuudus. Mõned juhtumid kestsid üle aasta ja väike osa kestis kolm aastat või kauem. Teadlased jälgisid ka seitset erinevat sümptomite rühma (sümptomite klastrid), kusjuures süsteemsed, neurokognitiivsed ja hingamisprobleemid olid rasketel juhtudel kõige levinumad.

Küsitluse madal vastamismäär oli piirajaks, kuna see võis Covidi pika levimuse üle hinnata, kuigi valideerimisuuring toetas peamisi järeldusi. Teadlased tunnistasid ka, et eneseteatatud andmetele tuginemine võis tuua kaasa meeldejäämise eelarvamusi ja et uuringupopulatsioon oli valdavalt keskealine, valge ja naine, mis võib mõjutada üldistavust.

Kõrged vaktsineerimismäärad kohordis (78,6% neist on saanud kolm või enam annust) võisid kaasa aidata Omicroni infektsioonide järgselt vähenenud Covid-i riski.

Järeldused

Üldiselt kinnitas uuring, et Long Covid on püsiv ja tõsine terviseprobleem, eriti pärast esmaseid nakatumisi ja raskeid juhtumeid. Kuigi retsidiivid kujutavad endast väiksemat individuaalset riski, on nende kumulatiivne mõju jätkuva viirusringluse tõttu märkimisväärne.

Kuna eesliinitöötajad puutuvad jätkuvalt kokku, on oluline mõista ja käsitleda Long Covidi funktsionaalseid tagajärgi. Tulemused rõhutavad, et tulevane tervishoiupoliitika peab arvestama nii ennetustööga kui ka pikaajalise toetusega haigetele.

*Oluline teade: MedrxivAvaldage esialgseid teaduslikke aruandeid, mida ei ole eelretsenseeritud ja mida seetõttu ei peeta lõplikuks, juhinduge kliinilisest praktikast/tervisega seotud käitumisest või mida käsitletakse väljakujunenud teabena.

Allikad: