Testosteroon süvendab südameinfarkti kahjustusi

Testosteroon süvendab südameinfarkti kahjustusi

Testosteroon süvendab südameataki põhjustatud kahjustusi, suurendades luuüdist vabanevate valgete vereliblede arvu. Seda näitab rootslaste uuring Göteborgi ülikoolis Rootsis. Tulemused võivad mõjutada meeste ja naiste südameinfarkti ravi.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuring võib selgitada, miks südamelihase kahjustus pärast infarkti on meestel ulatuslikum kui naistel. Uuring viidi läbi loommudelitel ja kasutades kliinilise uuringu patsientide andmeid. Leiud tõstavad esile südamepõletikust põhjustatud kahju ja on olulised käimasolevate südameatakkide raviks kasutatavate põletikuvastaste ravimite uuringute jaoks.

Testosteroon süvendab põletikku

Südameinfarkt tekib siis, kui südame verevarustus on blokeeritud, mis kahjustab südamelihast. Sellele järgneb tugev põletikuline reaktsioon, milles neutrofiilid – teatud tüüpi valged verelibled – mängivad vigastuse raskemaks muutmisel võtmerolli.

Hiirtega tehtud katsetes täheldasid teadlased, et neutrofiilide arv veres oli südameataki esimestel päevadel meestel suurem kui naistel. Täiendavad uuringud näitasid, et meestel märkimisväärselt kõrgem testosteroon kiirendab neutrofiilide vabanemist luuüdist.

Üks uuringu juhtivaid teadlasi on Åsa Tivesten, Göteborgi ülikooli Sahlgrlenska akadeemia meditsiiniprofessor ja Sahlgrenska ülikooli haigla vanemarst:

"Näeme, et testosteroon suurendab isaste hiirte põletikulist vastust ja põhjustab suuremaid südamekahjustusi. Testosteroonil on selge roll südameinfarktijärgse põletiku süvenemisel," ütleb Åsa Tivesten.

Suurem mõju meestele

Teadlased analüüsisid ka andmeid kliinilisest uuringust, mille käigus anti patsientidele vahetult pärast südameinfarkti põletikuvastast ravimit totsilizumabi. Analüüs näitas, et ravim vähendas neutrofiilide taset ja südamekahjustusi, kusjuures meestel oli oluliselt suurem toime kui naistel.

Meie uuring näitab, kuidas testosteroon mõjutab neutrofiile varem tundmatu mehhanismi kaudu. Tulemused näitavad, kui oluline on arvestada sooliste erinevustega nii teadusuuringutes kui ka tervishoius. Kui neid erinevusi eirata, võib ravi olla vähem efektiivne, eriti naiste puhul, kes on uuringutes sageli alaesindatud. “

Åsa Tivesten, Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska Akadeemia meditsiiniprofessor

Allikad: