Uuring annab uut lootust Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ravis

Uuring annab uut lootust Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ravis

Konkreetse keemilise elemendi nanoseeritud molekulid võivad pärssida naastude teket ajukoes. See Rootsi Umeå ülikooli teadlaste uus avastus koostöös Horvaatia ja Leedu teadlastega pakub uut lootust näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve uudsetele ravimeetoditele pikemas perspektiivis.

See on tõepoolest väga oluline samm, mis võib tulevikus olla aluseks neurodegeneratiivsete haiguste uutele ja tõhusatele ravimeetoditele..”

Ludmilla Morozova-Roche, Umeå ülikooli professor

Kui valgud valesti klapivad, moodustavad nad lahustumatud fibrillid, mida nimetatakse amüloidideks, mis on seotud mitmete tõsiste haigustega, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, Corino de Andrade ja hullu lehma tõbi. Amüloidi agregaadid tapavad neuronaalsed rakud ja moodustavad ajukoes amüloidnaastud.

Rootsi Umeå, Leedu Vilniuse ja Horvaatia Rijeka teadlased on avastanud, et teatud nanomõõtmelised molekulid võivad takistada põletikueelse valgu S100A9 amüloidi moodustumist. Need molekulid on isegi võimelised lahustama eelnevalt moodustatud amüloide, nagu on näidatud aatomjõumikroskoopia ja fluorestsentsmeetodite abil. Molekulid on nanomõõtmelised polüoksoniobaadid ehk negatiivse laenguga nn polüoksometalaadi ioonid, mis sisaldavad keemilist elementi nioobium.

Ludmilla Morozova-Roche ütleb: "Enne kui saaksime kindlalt väita, et töötavaid ravimeetodeid on võimalik tuletada, on vaja rohkem uuringuid, kuid senised tulemused on osutunud väga paljulubavaks.

Teadlased töötasid kahe erineva polüoksoniobaadi molekuliga, Nb10 ja TiNb9. Selgub, et mõlemad SI00A9 inhibeerivad amüloide, moodustades ioonseid interaktsioone valgupinna positiivselt laetud aladega, mis on amüloidi isekoostumiseks üliolulised.

Uuritud polüoksoniobaadi molekulid on suhteliselt keemiliselt stabiilsed ja vees lahustuvad. Molekulid on nanomõõtmelised, st üliväikesed. Tänu oma suurele biosobivusele ja stabiilsusele võivad need nanomolekulid olla huvitavad ka muude meditsiiniliste rakenduste, näiteks implantaatide jaoks.

Umeå ülikoolis tegid kaks arstiteaduskonna ja keemiateaduskonna uurimisrühma koostööd, vaadeldes probleemi erinevate nurkade alt ning rakendades laia valikut biofüüsikalisi ja biokeemilisi tehnikaid ning molekulaardünaamika simulatsioone.

Allikad: