Briti uuring kinnitab, et tervislikud harjumused võivad eluiga pikendada isegi geneetilise eelsoodumusega

Briti uuring kinnitab, et tervislikud harjumused võivad eluiga pikendada isegi geneetilise eelsoodumusega

Hiljutises uuringus, mis avaldati aastalBMJ Tõenduspõhine meditsiinTeadlased uurisid seoseid elustiili, geneetiliste tegurite ja inimese pikaealisuse vahel.

taustal

Pärilikud ja mittepärilikud muutujad, näiteks: B. Elustiiliga seotud tegevused mõjutavad inimese eluiga. Apolipoproteiin E (APOE) geen ja madala tihedusega lipoproteiini retseptor (LDLR), nikotiini atsetüülkoliini retseptor 3/5 (CHRNA 3/5), lipoproteiin A (LPA) ja tsükliinist sõltuvad kinaasi inhibiitorid 2B antisenss RNA 1 (CDKN2B-AS1) on seotud pikaealisusega.

Liigne alkoholitarbimine, krooniline tubakatarbimine, pikaajaline füüsiline passiivsus ja ebatervislikud toitumisharjumused soodustavad enneaegset suremust.

Uuringud on leidnud negatiivseid seoseid rasvumise, suitsetamise, südame isheemiatõve vastuvõtlikkuse ja pikema eluea vahel.

Tervisteadlik eluviis võib vähendada geneetilist vastuvõtlikkust eluea lühenemisele; Edasised uuringud võiksid aga selgitada geneetiliste muutujate ja elustiili valikute koosmõju.

Uuringu kohta

Käesolevas pikisuunalises kohordiuuringus uurisid teadlased elustiili ja geneetiliste tegurite mõju inimese pikaealisusele.

Meeskond analüüsis Ameerika Ühendriikide riikliku tervise- ja toitumisuuringu uuringu (NHANES), Ühendkuningriigi biopanga ja LifeGeni andmeid, et arvutada polügeensed riskiskoorid (PRS) inimese pikaealisusega seotud geneetiliste vastuvõtlikkuse kohta, hinnata elustiili harjumuste mõju ning uurida geneetiliste determinantide ja elustiili muutujate ühiseid seoseid inimese pikaealisusega.

Elustiili muutujad hõlmasid alkoholi tarbimist, suitsetamist, füüsilist aktiivsust, toitumist, une kestust ja kehakuju.

Uuring hõlmas 353 742 Euroopa täiskasvanut, kes võeti tööle aastatel 2006–2010 ja jälgiti kuni 2021. aastani. Uuring hõlmas kõrgeima kvintiili pikaealisuse PRS-i ja tervisliku eluviisi skoori (HLS).

Tervislikule eluviisile viitavad mittesuitsetamine, regulaarne liikumine, mõõdukas alkoholitarbimine, toitev toitumine, terve kehakuju ja piisav uni. Teadlased määrasid kindlaks eluea, mis on esmane tulemusnäitaja, lähtudes surmakuupäevast või üldisest vanusest algtasemel ja jälgimisel.

Teadlased tuletasid PRS-i, kasutades LifeGeni andmete põhjal saadud elueaga seotud sõltumatuid pärilikke variante, ilma sidemete tasakaalutuseta. Nad määrasid Ühendkuningriigi biopankadest pärit isikute jaoks PRS-i, kasutades ühe nukleotiidi polümorfismide (SNP) eluiga lühendavate alleelide kaalutud summat, mis on korrutatud nende mõju suurusega pikaealisusele.

Meeskond viis läbi Coxi proportsionaalse ohtude regressioonimodelleerimise, kasutades NHANESi andmeid, et määrata elustiili tegurite mõju elueale ohusuhtarvud (HR) ja rakendati tulemusi Ühendkuningriigi biopanga andmetele, et arvutada kaalutud HLS.

Nad kasutasid mitme muutujaga logistilisi regressioone, et määrata kindlaks seosed PRS-i ja elustiili tegurite vahel, kontrollides vanust, sugu, haridustaset ja sotsiaalmajanduslikku staatust.

Teadlased analüüsisid USA NHANESi ja Ühendkuningriigi biopanga surmatunnistusi ning tsenseerisid ellujäänute eluea andmeid 31. detsembri 2021 seisuga, välja arvatud vigastuste, õnnetuste või 2019. aasta koroonaviiruse haigusega (COVID-19) seotud surmajuhtumid. Riiklik tervisestatistika keskus (NCHS) seostas surmatunnistused 31. detsembriga 2019.

Tulemused

353 742 eurooplasest, keda jälgiti 13 aastat (mediaan), suri 24 239 inimest. Uurijad rühmitasid osalejad lühikese (20%), keskmise (60%) ja pika (20%) eluea rühmadesse nende geneetilise hinnangulise eluea järgi ning ebasoodsa (21%), keskmise (56%) ja soodsa elueaga (23%) HLS-i järgi.

Kõrget geneetilist riski seostati 21% suurema suremuse tõenäosusega kui madalat geneetilist riski, sõltumata elutingimustest.

Geneetilised ja käitumuslikud muutujad näitasid sõltumatut seost pikaealisusega. Inimestel, kellel oli geneetiline eelsoodumus lühikeseks oodatavaks elueaks (kõrge PRS), oli suremuskordaja (HR) 1,2 võrra kõrgem kui pikema oodatava elueaga inimestel.
Ebasoodsa eluviisiga (madal HLS) inimestel oli 1,8 korda suurem risk surra kui soodsa elustiiliga inimestel. Madalama eluea ja ebasoodsa eluviisiga inimeste suremus oli 2,0 korda kõrgem kui pikema eluea ja soodsa elustiiliga isikutel.

Teadlased ei leidnud PRS-i ja HLS-i vahel multiplikatiivset koostoimet. Parim kombinatsioon tervislikuks eluviisiks on regulaarne liikumine, tervislikud toitumisharjumused, mittesuitsetamine ja piisav uni, mis vähendab enneaegse suremuse (surm enne 75. eluaastat) riski.

Inimestel, kellel on geneetiline eelsoodumus pikemaks elueaks ja soodsaks elustiiliks, oli oodatav eluiga 40-aastaselt 53 aastat, võrreldes 46 aastaga neil, kellel on geneetiline eelsoodumus lühikeseks elueaks ja ebasoodsa eluviisiga. Ideaalsed elustiilid pikaealisuse tagamiseks hõlmavad sagedast treeningut, mittesuitsetamist, head toitumist ja piisavat und.

Uuringu tulemused näitasid, et tervislik eluviis võib oluliselt vähendada pärilikku eluea lühenemise või enneaegse surma riski. Kõrget pärilikku riski seostati 21% suurema surmariskiga, kuid ebatervislikku eluviisi seostati 78% suurema riskiga.

Tervislikud eluviisid võivad pärimise riski vähendada 62%. Lühikese eluea ja ebatervisliku eluviisiga geneetilise eelsoodumusega osalejatel oli 2,04 korda suurem risk surra.

Tervislik eluviis võib oluliselt vähendada hukkunute arvu lühema elueaga inimeste seas. Tulevased uuringud peaksid üldistavuse parandamiseks hõlmama ka väljaspool Euroopat osalejaid.

Allikad: