Uus uuring tuvastab tõhusad vereanalüüsid ALS-i diagnoosimiseks ja jälgimiseks

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

ALS-i ehk amüotroofset lateraalskleroosi võib mõnikord olla raske diagnoosida või prognoosida, kui kiiresti haigus areneb. Uus uuring aitab kindlaks teha, millised vereanalüüsid on ALS-i tuvastamiseks ja jälgimiseks parimad. Uuring avaldatakse 26. veebruaril 2025 Ameerika Neuroloogiaakadeemia meditsiiniajakirja Neurology® veebiväljaandes. Tõhus biomarker võib olla väga väärtuslik diagnoosimisel, prognoosi ennustamisel, haiguste staadiumi hindamisel ja nende kulgemise või ravile reageerimise jälgimisel. Sylvain Lehmann, MD, PhD, uuringu autor INSERM-i haiglast ja ülikoolist…

Uus uuring tuvastab tõhusad vereanalüüsid ALS-i diagnoosimiseks ja jälgimiseks

ALS-i ehk amüotroofset lateraalskleroosi võib mõnikord olla raske diagnoosida või prognoosida, kui kiiresti haigus areneb. Uus uuring aitab kindlaks teha, millised vereanalüüsid on ALS-i tuvastamiseks ja jälgimiseks parimad. Uuring avaldatakse 26. veebruaril 2025 veebiväljaandesNeuroloogia®aasta meditsiiniajakiriAmeerika Neuroloogiaakadeemia.

Tõhus biomarker võib olla väga väärtuslik diagnoosimisel, prognoosi ennustamisel, haiguste staadiumi hindamisel ja nende kulgemise või ravile reageerimise jälgimisel.

Sylvain Lehmann, MD, PhD, uuringu autor INSERM-i haiglast ja Montpellier' ülikoolist Prantsusmaalt

Uuringus võrreldi kolme tüüpi vere biomarkereid: neurofilament kerge ahela valke, gliia happelisi valke ja fosforüülitud tau 181. Neurofilament kerge ahela valke saab verest tuvastada, kui närvirakud on vigastatud või surevad. Gliaalsed happelised valgud vabanevad, kui rakud parandavad vigastusi. Fosforüülitud Tau 181 on seotud amüloidvalkude kogunemisega kehas, mis esineb Alzheimeri tõve korral.

Neurofilament kerge ahela valkude puhul katsetasid teadlased ka nelja taseme mõõtmise tehnikat.

Uuring hõlmas 139 inimest, kellel oli ALS ja 70 inimest, kellel ALS-i ei olnud, kuid neil olid sarnased haigused, nagu alumiste motoorsete neuronite haigus ja primaarne lateraalskleroos.

Teadlased testisid oma verd nende kolme tüüpi biomarkerite abil. Nad jälgisid osalejaid keskmiselt 3,5 aastat ALS-i põdevate inimeste puhul ja umbes 12 aastat nende inimeste puhul, kellel ALS-i ei olnud. Selle aja jooksul suri 86% ALS-i põdevatest inimestest, võrreldes 8% teiste haigustega inimestega.

Neurofilament kerge ahela valkudes oli ALS-iga inimestel kolm korda kõrgem tase kui teiste haigustega inimestel.

Uuring näitas, et neurofilament kerge ahela testid tuvastasid õigesti ALS-i põdevad inimesed enam kui 80% juhtudest. Glia happevalgu ja fosforüülitud tau-181 testide diagnoosimise täpsus oli halb, täpsed tulemused olid umbes 50% ajast.

Uurijad tuvastasid ka neurofilament kerge ahela valgu taseme, mis võib aidata ennustada ALS-iga inimeste ellujäämist. Aasta jooksul oli rohkem kui 40% inimestest, kelle valgusisaldus oli alla selle punkti, veel elus, samas kui ükski neist inimestest, kelle valgusisaldus oli kõrgem, ei olnud veel elus.

"Kuigi nende tulemuste kinnitamiseks on vaja teha rohkem uuringuid, on ALS-i põdevatel inimestel ja nende peredel ning neid ravivatel arstidel oluline prognoosi kohta parem teave," ütles Lehmann.

Uuringu piirang oli see, et kõik osalejad olid pärit samast Prantsusmaa piirkonnast, seega ei pruugi tulemused kehtida teistest piirkondadest pärit inimeste kohta.

Uuringut toetasid Prantsuse Meditsiiniuuringute Fond ja AXA Interval Project.


Allikad:

Journal reference:

Mondesert, E., et al. (2025) 4 seerumi NfL-analüüsi, pTau181 ja GFAP-i võrdlevad tulemused amüotroofse lateraalskleroosiga patsientidel. Neuroloogia. doi.org/10.1212/WNL.0000000000213400.