Kasvavad kulud toovad Inglismaal kaasa suitsetamisest loobumise tõuke, kuna tervisealased nõuanded vähenevad

Kasvavad kulud toovad Inglismaal kaasa suitsetamisest loobumise tõuke, kuna tervisealased nõuanded vähenevad

Hiljutises uuringus, mis avaldati aastalBMJ rahvatervisTeadlased uurivad tegureid, mis motiveerivad suitsetajaid aastatel 2018–2023 suitsetamisest loobuma.

Kuidas on COVID-19 suitsetamiskäitumist mõjutanud?

Inimesed üritavad suitsetamisest loobuda erinevatel põhjustel, sealhulgas terviseprobleemide, sotsiaalsete probleemide, kulude ja tervishoiutöötajate nõuannete tõttu. Nagu paljud inimesed üle kogu maailma, on ka Inglismaa elanikud kogenud ülemaailmset COVID-19 pandeemiat koos üleriigiliste tervise- ja finantsprobleemidega, mis võisid mõjutada nende motivatsiooni suitsetamisest loobuda.

Suitsetamisest loobumist toetavate ravimeetodite väljatöötamisel on oluline mõista ajalisi ja demograafilisi erinevusi muutujates, mis motiveerivad inimesi suitsetamisest loobuma.

Uuringu kohta

Selles uuringus uurivad teadlased suitsetamisest loobumise katseid viimase viie aasta jooksul, keskendudes terviseprobleemidele, kuludele, sotsiaalsetele teguritele ja meditsiiniekspertide nõuannetele. Samuti hinnati nendele muutustele vanuse, soo, sotsiaalmajandusliku taseme, veipitatuse ja järglaste arvu mõju.

Andmed pärinevad Smoking Toolkit Study uuringust, mis on üleriigiline läbilõikeuuring Inglismaa täiskasvanud elanike seas aastatel 2018–2023. Uuring hõlmas 5777 eelmise aasta sigaretisuitsetajat, kes olid üritanud eelmisel aastal vähemalt korra suitsetamist maha jätta.

Tuvastati terviseprobleemidest, sotsiaalsetest omadustest, kuludest ja arstide nõuannetest põhjustatud muutused suitsetamisest loobumise katsete protsendis ja neid kasutati levimussuhete loomiseks, et võtta arvesse levimuste erinevusi kogu uuringuperioodi jooksul.

Need andmed koguti arvutipõhise intervjuuga enne COVID-19 pandeemia algust ja telefoni teel pärast raske ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus 2 (SARS-CoV-2) ilmnemist.

Esitati kirjeldavad andmed suitsetamisest loobumise motivatsiooni kohta, mis on keskmistatud uuringuperioodi jooksul. Lisaks kasutati andmete analüüsimiseks logaritmilis-binomiaalset regressiooni, võttes arvesse ka võimalikke vahendavaid tegureid nagu vanus, sugu, tööalane sotsiaalne staatus, laste arv peres ja veipistaatus.

Erinevuste tuvastamiseks viidi läbi ka tundlikkusanalüüs, milles uuriti praeguseid tervisemuresid ja tulevasi terviseprobleeme.

Uuringu tulemused

Uuringusse kaasatud 101 919 inimesest teatas 96% suitsetamisest loobumise katsetest viimase aasta jooksul ja 34% teatas, et tegi vähemalt ühe tõsise katse. Tervisega seotud mured olid kõige sagedamini tsiteeritud motivatsiooniks 52% uuringurühmast, eriti tulevased tervisega seotud mured 36%.

Teisel kohal olid rahalised mured, millele järgnesid ühiskondlikud kaalutlused ja meditsiiniekspertide soovitused vastavalt 23%, 19% ja 12%, samas kui 0,6–3,7% inimestest toetas muid motiive.

Aastaks 2020 kasvas sigarettide suitsetamisest loobumiseks tehtud jõupingutuste osakaal, mis põhinesid terviseprobleemidel, sotsiaalsetel kaalutlustel ja kuludel, vastavalt 56%, 24% ja 26%. Nõustavate tervishoiutöötajate osakaal langes 8%-ni; Tervisega seotud ja sotsiaalse motivatsiooni määr langes aga oluliselt algtasemeni või alla selle, vastavalt üle 50%-lt 16%-le ja 22%-le.

Terviseprobleeme nimetati järjekindlalt suitsetamisest loobumise kõige levinumaks põhjuseks, kusjuures neid tegureid teatas 48–56% inimestest kõigis demograafilistes rühmades. Nendest teguritest teatasid sagedamini 35-aastased ja vanemad inimesed ning inimesed, kellel ei olnud kodus lapsi.

Vanemad inimesed, naised ja madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed arvasid tõenäolisemalt, et praegused terviseprobleemid on motiveerivaks teguriks. Neid, kel kodus lapsi polnud, motiveerisid suurema tõenäosusega ka praegused ja tulevased terviseprobleemid.

Keskmise sotsiaalmajandusliku klassi esindajad ja need, kes aktiivselt suitsetasid, nimetasid suitsetamisest loobumise motiveeriva tegurina tõenäolisemalt kulusid. Sotsiaalsetest motiividest teatasid tõenäolisemalt nooremad keskklassi peredest pärit, lastega inimesed ja praegu suitsetajad. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga vanemad naised loobusid suurema tõenäosusega suitsetamisest arsti nõuandel.

Üldiselt muutusid suitsetamisest loobumise katsed, mis olid tingitud terviseprobleemidest, kogu uuringuperioodi jooksul minimaalsed. Siiski suurenes 2020. aastal nende inimeste osakaal, kes nimetasid terviseprobleeme oma hiljutiste suitsetamisest loobumise püüdluste põhjuseks, saavutades haripunkti 2020. aasta oktoobris 56%, enne kui langes tagasi algtasemele 2021. aasta detsembris.

Seda suundumust mõjutasid eeskätt eelseisvad terviseprobleemid, kusjuures väikesed muutused suitsetamisest loobumise katsetes on aja jooksul põhjustatud praegustest terviseprobleemidest.

Järeldused

Terviseprobleemid on endiselt kõige levinum suitsetamisest loobumise põhjus. Pärast 2020. aastat hakati aga keskenduma pigem kuludele kui ühiskondlikele kaalutlustele ja tervishoiuteenuste osutajate soovitustele.

Need muutused on tõenäoliselt tingitud COVID-19 pandeemiast, mis suurendas terviseprobleeme, eriti eakate ning madalama töö- ja sotsiaalse kategooria inimeste seas. Suitsetamisest loobumise peamiseks motivaatoriks on ka suitsetamise kallinemine, mis toob esile, et potentsiaalsed säästud võivad olla stiimulid suitsetamisest loobumiseks.

Edaspidised uuringud on vajalikud selleks, et uurida tervishoiutöötajate juhendamisel pidurdunud jõupingutuste põhjuseid ja töötada välja paremaid lahendusi.

Allikad: