Suremusrisk suureneb kõrgelt töödeldud toiduga – abi võib olla lihtsatest toitumismuudatustest

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uus uuring näitab, kuidas kõrgelt töödeldud toiduainete asendamine minimaalselt töödeldud toiduainetega võib vähendada tõsistest haigustest põhjustatud surmaohtu ning tõstab esile paremate toitumisharjumuste elupäästmispotentsiaali. Hiljutises ajakirjas The Lancet Regional Health - Europe avaldatud uuringus uuris teadlaste meeskond seost toiduainete töötlemise ja suremuse vahel, keskendudes kõrgelt töödeldud toiduainete mõjudele. Kasutades suure Euroopa kohordi andmeid, uurisid nad, kuidas töödeldud ja töötlemata toiduainete tarbimisharjumused mõjutavad igasugust suremust ja konkreetseid põhjuseid, nagu vereringehaigused. Taust Lai geograafiline ulatus: uuringus analüüsiti andmeid enam kui 428 000 osalejalt üheksast Euroopa riigist ja...

Suremusrisk suureneb kõrgelt töödeldud toiduga – abi võib olla lihtsatest toitumismuudatustest

Uus uuring näitab, kuidas kõrgelt töödeldud toiduainete asendamine minimaalselt töödeldud toiduainetega võib vähendada tõsistest haigustest põhjustatud surmaohtu ning tõstab esile paremate toitumisharjumuste elupäästmispotentsiaali.

Hiljutises uuringus, mis avaldati aastalLanceti piirkondlik tervis – EuroopaTeadlaste meeskond uuris seost toidu töötlemise ja suremuse vahel, keskendudes kõrgelt töödeldud toiduainete mõjudele.

Kasutades suure Euroopa kohordi andmeid, uurisid nad, kuidas töödeldud ja töötlemata toiduainete tarbimisharjumused mõjutavad igasugust suremust ja konkreetseid põhjuseid, nagu vereringehaigused.

taustal

Lai geograafiline ulatus: uuringus analüüsiti enam kui 428 000 osaleja andmeid üheksast Euroopa riigist, mistõttu on see üks seni suurimaid ultratöödeldud toiduainete ja suremuse uuringuid.

Kaasaegsete ühiskondade toitumisharjumused on dramaatiliselt muutunud ja paljudes maailma piirkondades on traditsioonilised minimaalselt töödeldud toidud asendunud kõrgelt töödeldud toiduga.

Ultratöödeldud toidud moodustavad praegu olulise osa päevasest energiatarbimisest, eriti kõrge sissetulekuga riikides, kus need moodustavad 25–60% kogu kaloritest.

Üha suurenevad uuringud on samuti näidanud, et neil toiduainetel on tervisele kahjulikud tagajärjed, sealhulgas suurenenud risk haigestuda vähki, südame-veresoonkonna haigusi, II tüüpi diabeeti ja enneaegset surma.

Mitmed suuremahulised uuringud ja metaanalüüsid on neid seoseid kinnitanud, kuid keskendutud on levinud surmapõhjustele. Kõrgelt töödeldud toitude mõju muudele põhjustele, näiteks: B. Seedetrakti või neurodegeneratiivsed haigused on veel vähe uuritud.

Lisaks on vähestes uuringutes uuritud, kas kõrgelt töödeldud toiduainete asendamine töötlemata või minimaalselt töödeldud toiduainetega (Nova 1) võib vähendada suremuse riski.

Nende lünkade kõrvaldamine on ülioluline, et mõista kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimise laiemaid tervisemõjusid ja koostada toitumisjuhised tervislikuma toitumise edendamiseks kogu maailmas.

Uuringu kohta

Alkoholi roll: Tundlikkuse analüüsid näitasid, et alkoholisisaldus töödeldud toiduainetes (Nova 3) mõjutas oluliselt suremuse seoseid, mis viitab vajadusele eraldada alkoholi mõju toidu töötlemise mõjudest.

Käesolevas uuringus analüüsiti andmeid Euroopa vähi- ja toitumisuuringute (EPIC) kohordist, mis koosneb 428 728 osalejast mitmest Euroopa riigist, välja arvatud Kreeka andmete puudumise tõttu.

Osalejaid jälgiti keskmiselt 15,9 aastat. Selle aja jooksul koguti üksikasjalikku teavet selliste tegurite kohta nagu toiduga tarbimine, suremus ja tervisenäitajad.

Uuringust jäeti välja inimesed, kellel oli algtasemel diagnoositud vähk, südame-veresoonkonnahaigused, insult, stenokardia või diabeet, et vähendada vastupidist põhjuslikku seost.

Toidu tarbimist hinnati iga riigi jaoks kohandatud kinnitatud toidu sageduse küsimustike abil. Toiduained liigitati Nova klassifikatsioonisüsteemi alusel nelja rühma, milleks on minimaalselt töödeldud või töötlemata toidud, töödeldud kulinaarsed koostisosad, töödeldud toidud ja kõrgelt töödeldud toidud. Analüüsis võeti arvesse ka selliseid tegureid nagu iga toidurühma protsentuaalne panus kogu energiatarbimisse.

Töörühm hankis suremuse andmed, sealhulgas surmapõhjused, riiklikest registritest ja kodeeris need vastavalt rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile (ICD-10).

Peamised analüüsitud tulemusnäitajad olid igasugune suremus ja spetsiifilised põhjused, sealhulgas vereringehaigused, vähk, seedehaigused, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi.

Toidu töötlemise taseme ja suremuse vaheliste seoste hindamiseks on kasutatud statistilisi meetodeid, näiteks Coxi proportsionaalsete ohtude regressioonimudeleid. Asendusmudelid töötati välja selleks, et hinnata mõju, kui 10% kõrgelt töödeldud toidu tarbimisest asendatakse töötlemata või minimaalselt töödeldud toiduainetega, hoides samal ajal kogu energiatarbimist konstantsena.

Mudeleid kohandati selliste muutujate jaoks nagu vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, füüsiline aktiivsus, suitsetamisharjumused, alkoholi tarbimine ja Vahemere dieedi järgimine.

Lisaks viidi läbi tundlikkusanalüüsid, sealhulgas surmajuhtumite välistamine kahe aasta jooksul pärast värbamist ja toiduainete klassifikatsioonide ümberkalibreerimine, et tagada töökindlus.

Tulemused

Seosed esilekerkivate haiguste vahel: kui varasemad uuringud on keskendunud vähile ja südame-veresoonkonna haigustele, avastas käesolev uuring olulisi seoseid kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimise ning seedehaigustesse ja Parkinsoni tõvesse suremuse vahel.

Tulemused näitavad, et kõrgelt töödeldud toitude suurem tarbimine on seotud kõigi põhjuste ja konkreetsete põhjuste suremuse suurenenud riskiga.

Tuleb märkida, et kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimist seostati märkimisväärselt suurema suremusega vereringehaigustesse, sealhulgas südame isheemiatõbi ja ajuveresoonkonna haigus, samuti seedehaigused ja Parkinsoni tõbi.

Iga tarbitud kõrgelt töödeldud toiduainete osakaalu standardhälbe suurenemisega täheldasid teadlased, et vereringehaigustega seotud surmade risk suurenes 9% (HR: 1,09, 95% CI: 1,07-1,12), samal ajal kui seedetrakti haigustega seotud suremus suurenes 12% (HR: 1,12, 95% CI: 1,05: 1,0).

Lisaks täheldati Parkinsoni tõvest tingitud surmariski 23% suurenemist (HR: 1,23, 95% CI: 1,06–1,42). Siiski ei leitud uuringus olulisi seoseid (HR: 1,00) kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimise ja vähki või Alzheimeri tõvesse suremuse vahel.

Teadlased uurisid ka toitumise asendamise mõju ja leidsid, et vaid 10% kõrgelt töödeldud toiduainete asendamine minimaalselt töödeldud või töötlemata toiduga oli seotud suremusriski olulise vähenemisega.

Täpsemalt vähendasid sellised asendused vereringe- ja seedesüsteemi haigustesse suremuse ja surma riski 6–9%, olenevalt asendatud toidurühmast.

Need tulemused rõhutavad kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimise vähendamisele suunatud toitumisalaste sekkumiste võimalikku kasu.

Järeldused

Kokkuvõttes tõi uuring esile tugeva seose kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimise ja suremuse vahel, eriti vereringe- ja seedehaiguste ning Parkinsoni tõve tõttu.

Tulemused viitavad ka sellele, et toitumissoovitused, mis propageerivad töötlemata või minimaalselt töödeldud toite, võivad oluliselt vähendada suremuse riski.

Need tulemused rõhutavad toitumisharjumuste tähtsust rahvatervise jaoks ja annavad tõendeid sekkumiste kohta kõrgelt töödeldud toiduainete tarbimise vähendamiseks kogu maailmas. Autorid märkisid ka, et sellised piirangud nagu võimalik vale klassifitseerimine toiduainete klassifitseerimisel ja toitumiskäitumise muutused jälgimise ajal võivad viia täheldatud seoste alahindamiseni.


Allikad:

Journal reference:
  • González-Gil, E. M., Matta, M., Berstein, M., Cairat, M., Nicolas, G., Blanco, J., Kliemann, N., Levy, B., Rauber, F., Jacobs, I., Nahas, A., Koc, C. E., Vamos, E. P., Chang, K., Yammine, Sahar G, Millett, C., Touvier, M., Gabriela, M., Tsilidis, Konstantinos K, & Heath, A. K. (2025). Associations between degree of food processing and all-cause and cause-specific mortality: a multicentre prospective cohort analysis in 9 European countries. The Lancet Regional Health – Europe, 50. DOI:10.1016/j.lanepe.2024.101208, https://www.thelancet.com/journals/lanepe/article/PIIS2666-7762(24)00377-6/fulltext